Monday, October 27, 2008

28.10 Langkawi, Malaisia

Pidin kyll juba esmasp2eval lahkuma, aga no ei tahtnud. Rand ja siinsed inimesed on lihtsalt liiga 2gedad. Ilmselt l2hen homme.

Eile 6htul l2ksime Stuarti (hosteli host) mootorrattaga taas kord sama m2e otsa, kus varem olin autoga k2inud. Loodust n2gema ning loodetavasti madusid. L2ksime p2ikeseloojangu ajal, t2iesti ulmeline valgus oli m2gedes. S6itsime aeeeeeeeeeglaselt yles, siis oli juba kottpime, ning aeeeeeeeglaselt alla tagasi. Ja siis - v2hemalt 2,5 meetrine PYYTON!!!!!!!!!! P2ris kuramuse pyyton! Loivas rahulikult paremalt poolt yle tee, ysna meie ratta l2hedalt. Tohutu adrenaliin, hirm segunenud uudishimuga, tahtmine joosta segamini tahtmine teda k2ppida. Seda ma muidugi ei teinud, j2ime ratta peale ja proovisime teda mitte 2rritada.

Kahjuks on mu kaamera v2lgul miskit viga, ei t66ta eriti h2sti, aga v2hemalt on pildil terve pyyton n2ha. Ilmselt oli ta jahil, sest miskit ta k6hust v2lja ei punnitanud ja summutatud loomah22li ta seest ei kostnud.

Kreisi. Yks mu elu meeldej22vamaid kogemusi kohe p2ris kindlasti. T2na l2hme vb j2lle, kui ilm lubab. Eieiei, see pole yldse ohtlik. Kuni me yle mao saba ei s6ida v6i vihase kuningkobraga ei kohtu, kes on kyll siinse saare levinuim maoliik... ja on kuramuse kiire.

Hiigelsuuri nahkhiiri ja mingeid kollaseid rotilaadseid olevusi ja hiigelt6uke ning -liblikavastseid ja koera n2gin ka. Selle tee peal jalgsi juba ei k6nniks....

2 comments:

Tar rat arT said...

Kui me hispaanias kohtusime, siis see aeg rääkisid teised, et oh ma kadestan sind jn umbes nii ja lallalaa.

Nyyd olen mina see, kes täidab oma ajas ja ruumis mõttetuid ylesandeid ja tunneb kadeduseussi. Ei, kadeduse madu, 2,5 m pikkust

Roosmees

jana said...

Hehee, kyll sa oma kadedusemaost varsti lahti saad, niikuinii p6rutad varsti kuhugi minema, m6ttetustest eemale :)