konveier

M6tlesin, et olen tubli ja blogin veel.

Esiteks, kallis venna Jaanus, anna andeks, et ma sulle ei helistanud ega midagi su synnip2eval, rahaotsastelefonilkrediitipoleleviaukkaveelsysteem nohh. Kuulsin, et teil oli Arvoga v2ike erapidu ;D panen sulle kaardi v6i miskit teele, kui siit 2ra l2hen.

K2isin t2na esimest korda p2ris farmit66d tegemas. Kusjuures sain veel teiste jutu j2rgi parima t66 yldse, shedis, kus suvik6rvitsaid pakendatakse. Et ei paistnud p2ike p2he ega seganud k2rbsed nagu oleks olnud p6llul jurasid korjates.

Aga oli t2iesti kohutav, olen senimaani shokis vist. Esimese t66na anti mulle shedis ylesandeks suvik6rvitsakaste vette visata, kust konveierilint neid yles korjas. Lisaks veel umbes 10 asja, millele pidevalt pidi t2helepanu p66rama: et vann liiga vett t2is v6i liiga veest tyhi poleks, tyhjade kastide 2raviimine, k6rvitsatelt 6ite kyljest 2ra kiskumine jnejne. Ja seda k6ike pidi tegema samal ajal. M2rg oli, k2ed-jalad pidevalt lirtsusid. Lint j2i pidevalt seisma ka, kuna oli vana ja n2kane ja siis ma pidin veel seda ka kuidagi uuesti t66le saama.
Sain hakkama.

P2eval tehakse siin kokku 3 pausi, 2 nn suitsupausi, kumbki 20 minutit, ja 40minutiline l6unapaus. P2rast esimest pausi anti mulle uus ylesanne, k6rvitsate konveierilindilt sorteerimine. Aeglane lint s66tis alt vannist ette k6rvitsaid, mida pidi selle ees olevale kiiremale lindile kyhveldama, sealjuures praake kuhugi kaugemale visates.

K6ik, mida ma n2gin, oli aeglane ja kiire lint koos, lisaks seisin ma mingi euroaluse peal, mis ajas pea hullumoodi p66ritama ja masin ise ajas k2ed ka v2risema, sest ta p6rises.

Mitte midagi ei saanud aru, kogu maa oli must ja pea t2iesti sassis.

K2ed tegid t66d, aga aju oli totaalses segaduses. Nii kiiresti pidi tegema, et millestki m6elda ka ei suutnud. Mina, kes ma pole just k6ige aeglasem inimene siin systeemis.

Paha hakkas. Vaimselt paha. Liikuvad lindid, vastikud kuramuse suvik6rvitsad -mis muide mulle tegelikult v2hemalt varem v2ga maitsesid - n2rviajav taustamyra, lebra.

6nneks tuli mul seda teha ainult poolteist tundi ja siis tuli juba l6unapaus. Olin omadega t2iesti l2bi. Teistel polnud kusjuures hullu midagi, n2rvi ajas. Tundsin mitu korda nii hullu peap66ritust, et kartsin peadpidi sinna masina vahele kukkuda.

P2rast l6unapausi olin ikka veel l2bi, mis k2bi ning l6petasin t66p2eva poole tunni p2rast 2ra. Hakkasin k6iki asju sassi ajama, pea huugas, h22led, lebra, k6rvitsad, v2kk.... tundsin, et l2hen lihtsalt peast lolliks, kui kaua seda asja edasi teen. No ei suutnud lihtsalt. Poleks kunagi arvanud, et ma ennast niimoodi yldse tunda suudan.

Eks n2is, mis homne toob. Olen nyyd ametlikult konveierifoobik.

Pakivein ja suits

Teisip2eval 2raminemisest ei tulnud muidugi midagi v2lja.

Hommikune 2ratus kujutas endast seda, et hostelikolakas sadas meie tuppa kell 6 30 sisse ja kamandas poisse t66le. Poisid ei pidanud yldse tegelikult sel hommikul kuhugi minema, aga s6im oli v2gev, ajas k6ik yles. Kolakas ytles, et kui te praegu t66le ei l2he, siis pakkige asjad ja minge 15 min p2rast minema. Minu ja Triinu kohta ei 6eldud mitte midagi, olime l2bipaistvad. Rain s6imas hosteli omanikku orjapidajaks, kuna tema tunnistuse j2rgi olid osad tydrukud n6us t66d tegema 20 doltsi p2ev.

Siis tuli kolakas natukese aja p2rast tagasi ja vabandas. Ehk siis ajas poisid uuesti yles ja seletas, et ta ajas jah midagi sassi.

Mina, Triin ja Rain pidime samal hommikul niikuinii h22letama hakkama, niiet meil olid asjad pakitud ja plaaniks varajane lahkumine. Tahtsime h22letada tagasi Adelaidei HYYYYYYYP , kuhu supermarketimehed olid lubanud meile t66d sebida.

P2rast paari koputamata kylask2iku hostelityytuste poolt suutsime ennast yles ajada. Supermarketimehed olid olnud kyll lahedad, aga samas tundusid kahtlased ka, kuna yritasid eelk6ige ikka ainult minule ja Triinule t66d sebida. Seet6ttu m6tlesime, et proovime ikkagi veelkord ymburskonda t66le saada. J2rgnev p2ev m66duski erinevatele telefoninumbritele helistades ja totaalselt erinevaid plaane tehes, vahepeal sajad suitsupausid.

6htuks olime j6udnud nii kaugele, et mitte midagi ei funganud ja tahtsime ikkagi tagasi Adelaidei minna ja n2ha, kuidas seal l2heb. L2ksime Triinuga hostelimuti k2est Adelaidei h22letamissildi jaoks markerit kysima. T2di oli t2itsa kohkunud, et mis m6ttes me 2ra l2heme, tal ju meile t66 leitud. Seletasime, et jaa, t66d tahame kyll, aga me pole n6us p2ev otsa rygama paarikymne dollari eest. Mutt ytles, et 2rge muretsege, paari tunni p2rast tuleb onu, kes on leidnud meile HEA t66.

Ehk siis j2ime ootele. Ytlesime ka, et kui teda usume, siis me enam see 6htu kuhugi liikuda ei j6ua.

Pakiveini ja suitsu ja pakiveini.

Hostelit2di tuleb tagasi ja teatab, et tal on meile supert66. Palgast ei r22gi midagi, topib Triinule v6tmed pihku ja teatab, et ta on autojuht. Veab meid auto juurde kaasa ja yhelegi kysimusele ei vasta.

Suitsupausid.

Ilmneb, et meie reaalne palgaootus seisneb 30 dollaris esimesel p2eval, t2di seletab jumala r66msalt, et t66 on progressiivne ja j2rgmine p2ev hakkame teenima juba 40 jne. L2ksime n2rvi, sest see oli t2pselt selline t66, mida me EI tahtnud teha, t2ielik orjateema ja Rain s6imas j2lle teda orjapidajaks. Ytlesime t66 l6puks yles, t2di l2ks pakkus seda teistele Eesti tydrukutele – hostelis oli umbes 15 eestlast kokku muide – ja nad teenisidki j2rgmisel p2eval 30 dollarit, normaalne oleks olnud u 130.

Rain kuulis vahepeal hostelimutilt, et neil ongi t66l rida asiaate ja muid tegelasi, kelle passid on juba pandis tasuks 66maja eest. Neil pole mitte kuhugi minna, nad on t2iesti sundolukorras ja v6tavad vastu k6ik sibit66d orjapalga eest, mis neile pakutakse. Tasu katabki ainult 66maja -20 dollarit – ja tasu autoga t66le ja tagasiviimise eest, j2relej22nud paari doltsi eest s66vad kiirnuudleid. K6ik raha on muidugi mustalt makstud ka.

Otsustasime j2rgmisel p2eval lahkuda ja hosteli peale kituda, sest nende bisnes on t2iesti illegaalne.

Hommikune 2ratus kujutas endast taas karjuvat hostelikolakat – hostelimuti mees, kellega kahepeale on neil maailma koledaim laps ka – kes oli j2lle midagi sassi ajanud. Ja siis taas j2rgmine koputamata tuppa sisenemine ja m6ttetu vabandamine.

M6tlesime kolmekesi, et kuna olime olnud konkreetselt sunnitud hostelisse edasi j22ma, siis me 66maja eest ei maksa ka. Vahepeal olid mingid arusaamatused, kus Triinu ikkagi maksma kutsuti, aga l6puks saime siiski lihtsalt jalga lasta ja raha ei kysitud. Vahepeal oli hosteli omanik j6udnud Raini ees tuhandeid vabandusi paluda ja 6elda, et kui tore, et ta ikka seal hostelis 66bis jne jne, kuigi samal hommikul oli Rain teda just s6imanud ja maksmata 66binud---syrr.

J6udsime oma kodinatega ainult poe ette ja hakkasime igasuguseid plaane j2lle tegema.
V2lja tuli muidugi ainult see, et l2ksime parki.

Pakivein ja suits, pakivein ja suits, kari eestlasi, eesti muusika ja t2ielik idyll, nagu me juba harjunud olime.

J2rgmine hommik. Mina ja Triin 2rkame taaskord meie neetud hostelis, Rain oli yksinda parki laulukaare alla magama kobinud, kus teda tyytas jamaika-india-malaisia=keegi ei tea kust p2rit mees.

Sai k6rini. V6tsime end taas kord kokku, asjad juba 2 p2eva pakitud olnud, ja l2ksime tagasi linna (Mildurasse).

Park, hea avalik muusika – saitearukyll – ja niisama chill.

Yks t2di tuli t2iesti lampi kysima, kas me otsime 66maja v6i nii, me vastu, et ei, 66maja pole yldse oluline, tahame ainult t66d. Andis mingi kontakti, aga sellest ei tulnud suurt midagi v2lja. Otsisime m66da linna 2 tundi, et osta kitarr ja tunda ennast veel m6nusamini, Rainiga k2isime pool linna l2bi aga kitarri(odavat, raha polnud v2ga) ei saanud kuskilt. Vahepeale j2i veel rida syrre seiklusi ja juhtumeid...

Raini muusikaiha rahuldas Busseltonist 10 doltsiga soetatud suupill.

6htu edenedes kogunes meid parki ikka p2ris korralik kamp eestlasi, kes k6ik olid hostelist 2ra tulnud. Hostel oli ilmselt peaaegu t2itsa tyhjaks j22nud, k6va au sees hoitud eestlased olid ju jalga lasknud. Meie kamp sai viieseks kokku tagasi, v.a Rynt ja Eku, kes olid juba maksnud veel yhe 6htu eest hostelis ja pidid j2rgmisel p2eval kuhu iganes j2rgi tulema.

L6puks suutsime end kaubelda kesklinna hostelisse, kuhu teised 5 eestlast olid t66d saanud. Mitte midagi maksma ei pidanud, h6ivasime diivanid (hosteli sissek2igu ees 6ues, nii et keegi sealt enam m66da ei mahtunud ja elanikud k2isid ringiga tagantuksest---bossid) ja p6randad ja yhe iirlase maki, kust j2rgmisel hommikul kuulasime koorilaule.

Pakivein ja suits, idyll.

Hommikul j6udsid j2rgi ka Eku ja Rynt. Kohapeal leidsime yhe eestlase kaudu yles yhe teise eestlase – Kaarli, kes oli juba pool aastat Milduras elanud ja baarmanina t66tanud. Minul ja Triinul tekkis idee sebida end tema kaudu t66le. Rainil oli olemas kindel t66koht s6prade s6bra Markuse kaudu Strathmertonis u 500 km kaugusel Mildurast.

P2ev arenes edasi Kaarli juures. Pakivein ja suits, t2ielik idyll.

6htuks polnud me loomulikult j2lle kuhugi omadega j6udnud. Kaarli korterikaaslane sai koju tulles t2ieliku shoki, kui meid 10kesi koos n2gi – osad eestlased olid kesklinna hostelist ka kaasa tulnud – ja meid aeti minema.

L2ksime parki otsima. Vahepeal paar teejalga. Me olime Triinuga p2eval saanud kindla s6na, et saame Kaarliga samasse pubisse reedest t66le, leinasime ette oma aega ilma meie uue kambata, kuna pidime maha j22ma ja ylej22nud rahvas pidi koos Rainiga Strathmertonisse minema.

Ma ei suutnud. Jah, minul ja Triinul oleks olemas olnud t66, oma tuba k6igest 50 doltsi eest n2dalas ja Mildura oli v2ga ilus ja nunnu linn kah. Aga no ei suutnud lihtsalt seltskonnast lahku minna, syda tilkus verd ja soolvett.

Otsustasin Kaarli juurest oma kodinad kaasa v6tta ja kambaga parki magama minna, Triin j2rgnes. Kusjuures kotid t6in Kaarli juurest 2ra vastu 66d, just siis kui otsustasin pakiveini otsas murul istudes kampa mitte maha j2tta---tuju l2ks k6igil kohe paremaks.

Siis tuli Sassi ja Molli juurde, kes sel hetkel kahekesi teepervel tsillisid, autoga yks india naine, kes kutsus meid t2iesti lampi tasuta oma hotelli 66ks. M6eldud, tehtud. L2ksimegi viiekesi kohale, telekas ja suits.

J2rgmisel hommikul s6itis Rain yksi bussiga ees minema, kuna tal oli ju kindel t66 olemas, mina ja Moll ning Sass ja Triin h22letasime j2rgi Strathmertoni poole. Reaalselt saime neljakesi kyyti yhe rekkaga mingikohanimillenimulmeeldeeitule ja j2ime yhte rekkaparki 66bima.

Ja meid tuli kummitama OPOSSUM!!!!!! Eriti nunnu, pisike ja karvane!! Tegin rida pilte ka, kuna ta tegi meie pundile oma 4 luurekatiiru peale. Triin ja Moll k artsid, kuna m6tlesid, et 2kki tuleb 66sel mingi v2he suurem loom kollitama D

Muide, iga kord, kui oleme kambakesi kogu oma pagasiga ringi kakerdanud, oleme leidnud kuskilt t2navalt suure ostuk2ru, kuhu k6ik oma asjad oleme sisse pannud ja siis yks poistest on seda lykanud.

Hommikul h22letasime igatahes 2 pluss 2 ning j6udsime p2rastl6unaks neljakesi Sheppartoni, mis on u 50 km Strathmertonist.

Park, pakivein ja suits, raha sai k6ik viimseni otsa.

Triin, meie viimane rahaga inimene, oli oma kukru eelmisel p2eval unustanud rekkasse, juht tunnistas 6nneks yles, et tal on see olemas ja et kunagi saab k2tte ka, tal lisaks veel ntx autojuhiload ja pass seal.

Niisiis, j6udsime neljakesi yleeile (teisip2eval) Rainile j2rgi Strathmertonisse, taas h22lega. Minule ja Mollile tuli j2rgi auto, kes yldse polnud planeerinud linnast v2ljas6itmistki, aga tal lihtsalt hakkas meist kahju ja ta t6i meid terve maa siia 2ra, farmi ukse ette, andis suitsu ja asju ka.

Farmi nimi on Cactus Country. Siin on ka juba ees kari muid eestlasi, praegu meid kokku vist ca 13.

Korjajaid on k6iki juba piisavalt, korjatakse suvik6rvitsaid ja selliseid asju nagu squashe. Kuna meie neljakesi oleme siin t2iesti ekstra, leiti meile k6igile t2na muud t66d. Sass ja Moll kaevasid mingeid auke ja niitsid heina, mina ja Triin koristasime t66andjate maja. Me k6ik oleme v2ga 6nnelikud selle yle, kuna korjajate t66 on kindlasti kordi hullem. P2eva l6puks anti meile k6igile 50 dollarit, et saaksime poodi minna syya ostma, meil k6igil oli raha t2iesti otsas.

Ja nyyd istungi siin maja hoovis pimedas tugitoolis ja kuulen taustaks eesti muusikat ning eestlaste pl2ma.

Eilne vabariigi aastap2eva 6htu – pakivein ja suits.

Mina 66bin koos Raini ja Markuse ja yhe sakslasega autohaagises, Triin, Moll ja Sass telgis, HAAAAHHH, autosuvila rokib!!!!

66d on kylmad, p2evad palavad. Oleme u 170 km kaugusel Melbourneist.

N2gime t2na p2eval puu otsas p2riiiiiiiiiiiiiiis kahte KOAALAT!!!!

Kuna eile netti ei saanud, siis t2na paneb blogi ylesse Rain, kelle s6nu te just silmate. Jana ja Triin tegid eile koristust66d, lootes t2na sama t66 peale saada, l2ks teisiti. Jana k2is just pausil, oli l2bim2rg ja v2ga vihane—tema pandi t2na mingeid kaste t6stma, tempokas, raske ja m2rg t66, aga ilmselt saab ta hakkama.

Muideks, t66d selles farmis ongi v2ga karmid, kuuldavasti yks hullemaid AU-s. Nende roheliste ja kollaste junnide(suvik6rvitsad ja squashid) korjamine on v2sitav ja valus, kubjas on piitsaga selja taga piltlikult ja sul pole aega ennast sirutadagi. Mina olen seda t66d teinud 3 paeva ja t2na pidid Sass ja Moll ka sama t66d minema tegema, kuigi nad ise lootsid muruniitjaga ringi uhada. Eks 6htul kuuleb, kuda oli. Mul vaba p2ev t2na. Ilmselt ei j22 me siia liiga kauaks.

Lihasevalu leevendamiseks on 6htune menyy ilmselt pakivein ja suits---hyyyyyyyyyyyp.

sest me oleme jeeestlaaseeed

Enne Perthist lahkumist k2isin 2ra loomaaias ja n2gin l6puks ometi koaalasid!! Kykitasid oma roosa kanniga piparmyndipuu otsas ja ei teinud mitte midagi. Ega ma polnud yllatunud ka.

Teisip2eval pakkisime Triinuga kodinad kokku ja kavatsesime hakata Margaret Riverisse (Perthist ca 300 km l6unasse) h22letama, kus pesitsesid 5 eesti MEEST. Sass ehk Sander ja Rain (vennad), Rimo ehk Moll, Rene ehk Rynks ja Eku ehk Egert. Enam-v2hem k6ik p2rit miskitmoodi Arukylast, kust Triin ka p2rit on. Olid saanud minu kontakti Fremantlei hostelist, kus elasin ja Orkutist mu numbri kysinud. V2ga lahe seltskond on, kogu aeg saab lollitada JEEE. Telefoni teel veensid meid 2ra enda tiimiga liituma.

Teel hosteli trepist alla sattus Triin r22kima yhe saksa kutiga, kes pidi j2rgmine p2ev sellestsamast kohast autoga l2bi s6itma, niiet joppas, l2ksimegi siis p2ev hiljem koos temaga. Reaalsuses s6itsime Busseltoni, kus need eestlased olid juba mitu n2dalat hanginud ja t66d otsinud. Edutult. Hoolimata sellest, et meil Triinuga oli kategooriline vastuseis minna tagasi Perthi - mul oleks see juba neljas kord seda teed s6ita, sest ka Bunburysse l2ks sama kaudu - kujunes v2lja nii, et l2ksime 66seks kogu kambaga seitsmekesi randa magama ja siis j2rgmisel p2eval rentisime auto, et J2LLE Perthi s6ita.

Nende karavanipargist lahkumisele eelnes muidugi korralik skandaal nagu ikka kohtades, kus meie maa poisid k2ivad: kuhugi oli kadunud pikendusjuhe, mis oli kohapealt laenatud ja kuttide arvates sinna ka tagastatud, s6imu ja kisa sai igatahes v2gevalt.

66 rannas m66dus p2ris m6nusalt, pakiveini ja liivaga koos. Sass jorises terve 66 omaette ja ei lasknud magada.

No ja siis oligi eriti kreisi seiklus pihta hakanud. Kohe me ei saanud TRiinuga aru, millesse me end kyll m2ssinud olime. :)

Igatahes, rendiautoga s6itsime viiekesi Perthi, Eku ja Rynks l2ksid bussiga. Plaan oli j2rgmisel hommikul lennata Adelaidei ja sealt minna h22le v6i mingi muu systeemiga Mildurahsse, kus pidi olema korralikku farmit66d. Et siis paar kuud t66tada ja raha s22sta.

Plaanisime j2lle rannas 66d veeta, et raha s22sta ja nii, aga valisime selleks t2iesti vale ranna - jube tuul ja liivapahvakad n2kku, niiet keegi meist otsis mingi pargi. Sinna kustusime ka. Hommikul 2rkasin yles selle peale, et kuskilt tulevad mingid piisad n2kku. Rain ja Sass midagi 6iendasid, et tule 2ra sealt, 2ra maga seal, m2rjaks saad. Mina vastu, et aaaahhh, las ta sajab, ma nii unine -polnud ju eelmine 66 ka suurt maganud ja pakivein oli ka nati abiks selles - et kannatan vihma 2ra kyll.

10 minutit hiljem j6udis mulle kohale, et tegelikult on jube imelik, et vihma sajab suurte piiskadena t2pselt iga 3 minuti tagant. Evakallis, see on sulle: jah, ma 2rkasin yles kuramuse VIHMUTITE all!! T2pselt nagu paar aastat tagasi Prantsusmaal Nimesis... oleks ma kymme meetrit teises suunas maganud, oleksin t2iesti kuivaks j22nud. Lisaks ilmnes, et meie park oli tegelikult koerte jalutamiseks m6elnud, t2ielik junnila.

S6itsime lennujaama, et j6uda hommikusele odavlennule. Muidugi suutsime pargist minema saada alles tipptunni ajal ja aega j2i j2rjest napimaks. Triin l2ks meie rendiautot tagastama ning samal ajal ilmnes, et lennukipiletid on arvatust k6vasti kallimad. Kuna osa rahvast t6i parasjagu pakke autost jaama, osa uuris mingeid muid pileteid ja Triin ei leidnud 6iget kohta kohe yles, oli k2imas t2ielik paanika. Kas minna selle raha eest v6i minna j2rgmisel p2eval odavama variandiga v6i mis, mina oleksin tegelikult yldse tahtnud osta suurt bussi ja autoga Adelaidei s6ita (vahemaa ca 3500 km).

Mingil ajal olid Eku ja Rynks p6genenud lennukisse. S6itsidki ees minema, ylej22nud rahvas j2i maha. Aru ei saanud keegi, kuidas t2pselt nii juhtus, aga midagi teha polnud, ostsime j2rgmiseks p2evaks Jetstarile pileti ja otsustasime veeta kogu kuramuse p2eva ja 66 ka lennujaamas, sest keegi ei raatsinud raha raisata, et kesklinna vms hangima minna.

Siis l2ksime osa rahvaga toidujahile yhte lennujaama l2hedasse kohvikusse. Kysisin omale sushit ja hot dogi ning myya kysis mu k2est vastu, et kuidas mul l2heb, et ta m2letavat mind paari p2eva tagant. Ma ytlesin, et misasja, ma pole kunagi n2inud teda. Aga mingi imelik fiiling oli sees. Myya arvas, et ma olin yks vetelp22stjatest, kes vahel ta putkas k2ivad. Siis uuris, et mis kell meie lennuk l2heb ja nii, vastasin, et alles j2rgmisel hommikul, kuna suutsime sellep2evasest lennust maha j22da jne.

L2ksin v2lja s66ma ja Triinuga juttu r22kima ning myyja tuli ka nati aja p2rast trepi peale ja konkreetselt kutsus kogu meie selleks ajaks viiepealist seltskonda enda juurde. Et ta peab aitama s6brannal maja koristada, aga meie v6ime sel ajal tema juures tsillida ja siis saame dushi all k2ia ja 66bida kah. Me otsustasime samuti aidata ta s6brannal maja koristada, mis polnud yldse paha m6te, sest tegelikult mina ja Triin eriti t66d ei teinud, vaid aelesime basseinis, samal ajal oli Rain naise majja magama j22nud ja Moll ning Sass kahekesi rabasid! Tasuks anti neile kaks kasti 6lut ja naised said veini. 6htul oli putkanaise (Diane tegelikult nimi) juures suur grill, kuhu voolas ka muud rahvast kokku. Diane avas isegi shampusepudeli, mis oli talle maja avamise puhuks kingitud :S K6ik nii armastasid meid, ojaa.

Et Diane pidi hommikul kell 5 30 tagasi lennujaama juures t66l olema, viis ta meid siis 2ra. L2ksime magama umbes 20 meetri kaugusel Jetstari check-inist. Mingi hetk k2is Sass uurimas, et check-ini on aega teha kuni 15 min enne lennu v2ljumist. Me olime k6ik v2sinud ja l6ssis nagu juustukerad, pead lolli jutu ajamisest huugamas, mitte midagi aru ei saanud. Kui me yheks hetkeks olime suutnud oma kodinad kokku korjata ja check-ini leti taha j6udnud, selgus, et PAGASIGA reisijate minimaalne check-ini aeg on 30 minutit enne v2ljalendu. Ehk olime 10 min hiljaks j22nud. M2letan, et keegi oli vahepeal veel 6iendanud, et check-ini j2rts on liiga pikk, meil pole mingit m6tet seista seal, aega kyllalt, l2hme parem siis, kui j2rts l2inud.

Nii me teisest lennust maha j2imegi. Check-ini t66tajad olid 22rmiselt ebaviisakad, j2medad ja antivastutulelikud. Ainsa variandina j2i meile lykata oma lend VEEL yks p2ev edasi ja maksta 40 dollarit kuup2evavahetustasu. Suure kisaga saime sellega hakkama.

M66dus taas yks p2ev Perthi lennujaamas. Aega sisustasime filmi Terminal (Tom Hanksiga) kopeerimisega: proovisime tagastada pagasivedamisk2rusid, et siis neid mynte (4 dollarit kusjuures) tagasi saada, aga siis avastasime, et tegelikult oli tasumine yhekordne ja mingit panti ei olnudkiiii, olime niisama tassinud k2rusid k2ruridadesse. Jahupead.

Tegime 2ra ka yhe v2ikese performancei: istusime pingi peal reas, k6ik t2iesti vait, pead kallutatud yhele poole. Lihtsalt niisama, ei tohtinud naerda ja nii. K6ige kauem pidasime 3 minutit j2rjest vastu.

J2rgnes samasugune 66... lennujaama p6randal 2rkasime me taas. Ja j6udsimegi mingi ime l2bi lennuki peale.

Maandusime Adelaideis, kindlaks plaaniks minna Mildurahsse Ekule ja Rynksile j2rgi. S6itsime bussiga Elizabethi, kus 66bisime - yllatus - pargis. Buss kusjuures s6itis vahepeal t2iesti ise, mingil busside jaoks m6eldud r66pteel, kus ei pea roolima ega midagi, rattad ise liikusid, syrr.

M6tlesime, et l2hme bussiga Elizabethist otse Mildurahsse, kuna keegi meist eriti h22letada ei viitsinud. Leidsime bussijaama poolteist tundi enne bussi v2ljumist yles ja passisime seal. Ainult selleks, et n2ha 90 minuti p2rast mingit kaugliinibussi maanteel m66da s6itmas. Helistasime infosse ja - jepp, olime bussist maha j22nud, sest bussi oleks pidanud ette broneerima, et ta peatusest l2bi tuleks. Mhmm.

Sass ja Moll l2ksid teise bussiga Renmarki, mis on ca 130 km kaugusel Mildurahst. Meie TRiinu ja Rainiga otsustasime proovida kolmekesi h22letamist. L2ksime supermarketisse vett ja kola ostma.

Juurde tulid meile kaks meest, kes uurisid, mis keeles me r22gime ja kust p2rit oleme jne. Vastasime. Ma m6tlesin kohe juhust kasutada ja uurisin, kas nad teavad l2himat bensukat, kust oleks hea h22letama hakata. Mehed otsustasid meid sinna 2ra visata. S6itsid minema ja tulid siis bensukasse tagasi, sest neil hakkas meist kahju ja viisid meid veel u 50 km edasi. SEalt hakkasime kolmekesi h22letama - ja seisma j2i juba TEINE auto! Suur rekka. S6itis otse Mildurahsse.

Nyyd olemegi siis k6ik siin. On ilmnenud, et t66tingimused on siin t2iesti jubedad. Palgad on nii madalad, et ma ei saa lihtsalt aru, kuidas inimesed siin selle eest t66tada saavad. Ainsad t66lised on muidugi backpackerid, kellel polegi erilist valikut. Pikad p2evad p2ikese k2es, tasuks sandikopikad ja verised k2ed... y222... jah, eile j6udsime siia ja t2na otsustasime siit vehkat teha. Ilmselt l2heb nii, et mina, Triin ja Rain l2hme ees 2ra (ei tea veel, kas nondesamade supermarketi kyydiandjate juurde Adelaidei, kuna nad lubasid meile t66d sebida, hmm; v6i kuhugi Melbournei kanti) ja siis ylej22nud tulevad meile j2rele, kui oleme t66d leidnud.

Olen seltskonnas, kus saab pidevalt nalja nabani ja igav juba ei hakka, samas on organiseerituse tase t2iesti nullil2hedane. Yksi reisides ei olnud mul valikut, kui ainult kohe 2ra otsustada, olla kiire ja konkreetne, nyyd on ainult yks suur p2hmerdamine. Aga tore on.

Ja see ongi ju peamine!!

otsus

Otsustasin.

Ooootsustasin 2ra.

J22n siia v2hemalt novembri l6puni, mil mu aastane viisa aegub. Siia ehk siis Austraaliasse.
Tahan seda riiki n2ha. Nii palju kui v6imalik. V6ib-olla taotlen ka teise viisa ja j22n j2rgmise aasta maikuuni. Selleks peaksin t66tama 3 kuud farmis, aga mul on kontakt, kelle kaudu saaksin tahtmise korral farmit66d teha ainult kuu.

Bunburys k2imine pani mind sellele t6siselt m6tlema, sest sain tunde, et ma pole ju veel murdosagi Austraaliast n2inud.

Homme h22letame yhe Eesti tydrukuga Margaret Riverisse, see on siit 300 km l6unasse. Proovime otsida t66d veiniistanduses. Hooaeg hakkab kyll alles 2 n2dala p2rast v6i nii, seega otsime alguses ilmselt mingit muud t66d.

Tahan reisida, seigelda, n2ha, kogeda, uurida, tunda.

Andke andeks k6ik, kellele ma lubasin max juulikuuks tagasi olla. Ma olen liiga omas elemendis, et selleks suveks (talveks siinses m6istes :D) lahkumist planeerida.

Olen siin hostelis elanud juba yle kahe kuu, sellest on kyll kopp ees. Vaheeelduuuust tahan!!! Ytlesin eile oma t66 rannarestorani kioskis yles, boss oli v2ga arusaav ja kena minuga, ytles, et v6in millal iganes tagasi sinna t66le minna ja et ta v2ga hindas mind seal. Hea tunde j2ttis sisse.

T2na l2hme siinsete hostelieestlastega loomaaeda. Ja pean omale uue seljakoti ostma, Eestist kaasav6etu on nyydseks liiga v2ike. Ning kuna otsustasin oma reisi aastaks pikendada, siis otsin omale yhe korraliku backbagi ka.

Olen 6nnelik ja v2ga rahul oma otsusega. Las magister ootab mind veel veidi. Nii hea on soojas kliimas elada, palmi all p2evitada, iga p2ev shortsidega k2ia ja mitte muretseda bussi oodates surnuks kylmumise p2rast.

Pildid p2rit Bunburyst ja Pinguin Islandilt, ei mahtunud eelmise posti alla 2ra.

australian days

P2ev p2rast eelmist blogi k2isin bush-partyl. T2psemalt 6eldes doof bush-partyl. Doof siis nagu trancemuusika duff duff duff ja bush nagu keset metsikut Austraalia loodust. Ei ole ma kunagi tranceif2nn olnud ega hakka ka, aga kutse sellisele yritusele oli lihtsalt liiga ahvatlev. Sellised peod pole siin avalikud, vaid juhtn66rid sinnaminekuks levivad ainult inimeselt inimesele, instruktsioonid kohalej6udmiseks antakse kilomeetripostide kaudu. Psyhhedeeliline tr2na, v2rvilised inimesed, kahjuks ka palju narkot, ringilendav tantsimisest tekkinud tolm, mis m6nusalt ninas66rmeid ummistas... kogemus omaette. Rohkem ei l2heks :)

26. jaanuaril oli Australia Day ehk siinne iseseisvusp2ev. K2isin Swani j6e 22res, kuhu oli pysti pandud suur hulk erinevaid atraktsioone, igasuguseid putkasid ja toimus Perthi aasta suurim ilutulestik. Rakette lasti nii j6elt kui pilvel6hkujate katustelt, taustaks spetsiaalne muusika, mida sai ka raadiost kuulata. Linn oli rahvast t2is nagu murdu, v2ga paljud kandsid austraalia-teemalist riietust, veelgi rohkem inimesi oli lihtsalt Austraalia lippe enda ymber m2hkinud, kes siis p2he sidunud, kes kanni vahele toppinud. S6ber, kellega mina seal k2isin (8 aastat Austraalia armees aega teeninud) oli ypris solvunud selle peale :)

Palju oli muidugi ka kaklusi, sest rahvas oli end ikka varakult t2is trimbanud ja ega siinne kuumus ajude k2rsatamiseks palju aega ei vaja. Ysna palju oli kohale tulnud ka aborigeene, eks p6hikaklused nendega toimusidki. Huvitav oli, et p6hilavale oli lisaks Austraalia lipule pysti t6mmatud ka aborigeeni lipp, samuti Neljap2evasaarte oma, mis asuvad kuskil Kirde-Austraalias. Keegi ei suutnud kyll mulle lahti seletada, kuidas ja miks aborigeenidel oma lipp on, sest nad on asustatud ysna yhtlaselt yle terve Austraalia ning neil pole oma eraldi regiooni.

Ausalt 6eldes on v2ga suur osa austraallastest, keda olen siin kohanud, ikka p2ris rassistlikud. Aborigeeninalju kuuleb palju. Samuti jutte sellest, et neil on omaette kommuunid, kus keegi t66l ei k2i, sest nad saavad ju abiraha, ainult juuakse ja nuusutatakse liimi. V6i k2ivad v2ikesed abolapsed ringi, n2gu h6bedane kroomiv2rvi nuusutamisest. Kooli keegi ei j6ua, vanaks keegi ei ela, yldse olevat austraallaste jutu j2rgi miski 90% v2hemalt neist t66tud, sest nad ju ei PEA t66d tegema! No ma ei tea, vahel k6lab see mulle pigem kadedusenoolena austraallaste suust.

K2isin ka L22ne-Austraalia kunstigaleriis, kus oli palju aborigeenikunsti, v2ga hea elamuse sain sealt. Suurima mulje j2ttis `half-cast` (pooleldi abo, pooleldi `valge`) Gordon Bennett, kelle identiteedikriis (kas sihilikult v6i mitte) tekitas maalidel teravaid emotsioone, kuna oli kujutatud ysna v6ikalt, kuidas `valged` siia tulid ja mida nad kohalikele tegid. N2iteks eelmisel sajandil aset leidnud stolen generation - aborigeenilapsed v6eti nende vanematelt 2ra ja pandi kristlikesse koolidesse, kust pyyti neid rohkem yhiskonda sulandada. L6pp-eesm2rgiks oli aborigeenivere kaotamine ja valgestumine. Ametlikult hakati aborigeene inimesteks (people) nimetama alles 1976. aastal! Mil nad siis ka valimis6iguse said.

Lahendust keegi probleemile ei n2e. Kevin Ruddi, siinse peaministri m6ne aasta tagune ametlik vabandus aborigeenide ees nende kohtlemise p2rast on tegelikkuses algatanud suure hulga kohtuprotsesse aborigeenide endi poolt, kuna Rudd ytles, et austraallased k2itusid nendega valesti - m6ned on sellest kinni v6tnud ja n6uavad kompensatsiooni nendele v6i nende suguv6sale tehtu eest. Mis pidavat valitsusest l2hiajal miljoneid v2lja imema.

Pyhap2eval k2isin yritusel nimega Big Day Out - Austraalia suurim muusikafestival, mis leiab eri p2evadel aset yle terve Austraalia. Olin sellest palju h2id jutte ja kiidus6nu kuulnud. Pilet maksis 140 dollarit, kestis hommikust 6htul 11ni.

Totaalne pettumus. Yritus oli v2lja myydud, mis t2hendas meeeeletut ylerahvastatust. Festivali ala oli v2iksem kui Tallinna lauluv2ljak. Igal pool tohutud j2rjekorrad. Alkoholi tarbimine oli lubatud ainult pisikestes aedikutes, kus pidi k6igepealt ostma KUPONGI ja siis sellega seisma J2RGMISES j2rjekorras, et oma jooki v2lja lunastada. No ei viitsinud t6esti jamada sellega, et nagu kuskil loomaaia puuris teiste lollakatega r2medat moodi higistada (otse loomulikult oli tegu seniajani k6ige kuumema p2evaga siin, kuna 6hk oli ka 22rmiselt niiske). Mis l6ppkokkuv6ttes on ju positiivne, sest v2hem inimesi purjus ja v2hem jamasid. Silgukarbitunne oli kahjuks ka mujal, mis tuju ysna alla viis.

Aga see-eest n2gin 2ra Pendulumi, Arctic Monkeys`e, Neil Youngi ja Prodigy. Lisaks veel kymneid ja kymneid muid bande, enamus USAst, aga ka Austraaliast ja Uus-Meremaalt.

Eile k2isin Bunburys, siit paaritunnise s6idu kaugusel l6unasse. 66bisin rannas, hommikune ujumine ja vops delfiine vaatama. Yks delfiin ujus t2iesti randa v2lja, s6elus meie ees edasi-tagasi. V2gev elamus oli.

Seej2rel k2isin Pinguin Islandil, pisike asustamata saar tuntud - tatatatrataaa - pingviinide poolest. Leidsime ka yhe, kykitas yhe kaljunuki all tardunult. Pisike, aga v2ga nunnu. Erilise yllatuse osaliseks sain siis, kui kohtusime meril6viga. Suur, pekine meril6virull!!! Laiskles vees, siis loivas koopasse. Sain oma 3 meetri kaugusele temast hiilida, kaugemale minna ei maldanud, sest nad pidavat vahel v2ga kurjaks ka saama (nagu mu s6ber ytles, et ega neid ilmaasjata seaLIONiteks ei kutsuta, et jana, 2ra lollita, l66b sulle kihvad sisse ja s66b su 2ra :))
N2gin ka hirrrrmus suuri sisalikke ja pelikane.

Muide, l2ksime sinna saarele jalgsi! Mingisugune liivavall oli, kust sai umbes nii v66ni vees k6ndida saareni v2lja, umbes kilomeeter oli vast. Sinna minnes oli m66n, niiet polnud hullu midagi, aga tagasitulles kiskus nati ekstreemseks 2ra, sest oli t6us ja vesi oli ikka k6vasti k6rgem.. lisaks veel v2ga tugev hoovus. Muidugi k2is sinna praam ka, aga no missugune backpacker paneks 12 dollarit mingi aluse peale hakkama, kui kaks jalga all ja seiklus ees :) Inimesed praamilt tegid meist, lollakatest, pilti ka ja uurisid meie k2est kaldale j6udes, et kuidas me julgesime. M66na ajal l2ks muud rahvast ka saarele niimoodi, aga me ei jaganud v2lja, kui suurelt t6us hiljem asjaolusid m6jutas... v6i noh, tegelikult mu s6ber tahtis poole peal tagasi saarele minna, sest ytles, et tundub ohtlik, aga ma ju ei saaaaanud.

Yksp2ev tariti mind j2lle Austraalia perekonna juurde grillile. Lammas ja maguskartulid. Rahvas sai kreebensi, kui kuulis meie jaoks nii tavalisest marineeritud k6rvitsast ja marineeritud tomatitest, minu suurtest lemmikutest. Tahtsid, et ma neile retsepti kuskilt saadaksin, hee.

Praegu on mu p6hit66 j2tkuvalt ranna22rse restorani kioskis. Ikka kohv ja friikartulid. Kusjuures, austraallased s66vad friikartuleid 22dika ja/v6i magusa chillikastme ja hapukoorega :/

Vot sellised lood siis. Piltidega on, nagu n2ha, lood kah sellised nagu nad on... kunagi v6tan end kokku, auuuuuus6na.