Þetta reddast!

Mõned tähelepanekud Islandi filosoofiast ka. Tundub, et nr 1 lähenemine on kõige peale öelda "Þetta reddast", mis tähendab umbes "kõik saab korda" või et pole probleemi või siis austraalia stiilis "no worries".

Kasutada kõlbab seda igas olukorras - kui pillad näiteks pestopurgi kassa ees maha kildudeks nagu mina eile; kui keegi su südame murrab ja pritsmedki kaasa pakib; kui pank võtab ära su maja ja naise ja lapsed ja kassi; kui naaber ostab VEEL suurema auto, kui tüüpilisel islandlasel niigi on (midagi emalaeva taolist); kui ülikoolist välja kukud, sest kes ikka pimedas tormis mingit pinki nühkima läheb... kõik saab igal juhul korda, ja juba ongi pool muret justkui murtud. Väga eluterve suhtumine tegelikult. Ega mõnes olukorras mujale vist väga saada ei saagi, kui ainult paremaks :) Oi mulle nii meeldib :)

Teine omadus, mida üsna paljudel islandlastel ühise joonena märganud olen, on täiesti süsimust julm tume-tume irooniakastmes huumor. Islandi nali on tõsine asi! Mõne liblikõrnahingelise lõunaeurooplase hinge võib see ilmselt üdini tagurpidi ehmatada, kui islandlane ikka korralikult nalja teeb. Näiteks kui tänaval keegi kukub, siis esimene reaktsioon oleks siinsetel lambasöödikutel kõht kõverasse naerda ja alles siis küsida, kas abi ka vajatakse. Briti huumorist veel peajagu teravam. Oi mulle nii meeldib :)

Kolmas, mitte enam ilmselt väga filosoofiline ühine joon vähemalt siinsete meeste seas on olla ikka tõeline viiking ja oma esiisade austamise nimel (või ehk lihtsalt sooja säilitamise) kanda habet, vuntse või kogu kompotti. Karvakompotti siis näos, ehk siis full-on karvamask, kust vaid silmad välja vilavad ja needki on kulmudest kaetud või siis kapuutsiga varjatud. Paljude noorsantide seas on populaarne omada peenikest hoolitsetud pöetud vuntsitriipu, üldiselt see tegelikult täiesti sobib neile, tundub kuidagi nii islandlik. Niiet, mulle täitsa meeldib :)

vihkan oma majahiinlast, sorri.

mmmmm lambamunandid...

selektsioon islandi delikatesse: lambamunandid üleval vasakul, järgneb kusehai (ammoniaagiga hapendatud), vere-rasvakäkk (toores), alt paremalt vasakule: maksa-rasvakäkk (toores ofkoors), hapu vaal (üsna hapu ja õnnetu maitsega ka, paljude väitel veel kõige vastikum), ning üksainuke "söödav" entiteet suitsutatud lambaliha (üks traditsioonilisi jõulutoite siin).

talisuplus pulgakommiga, väljas temperatuur 0 C. vesi siiski vähemalt 40 :)

nii me, vaesed vahetustudengid, siin puhtaks saamegi.

brennivin - traditsiooniline islandi kartuli-köömne napsuke. mulle kusjuures meeldib, enamik jälestavad. a no samas mõnele meeldib seevastu näiteks kusehai ka :)

Elan hotell Floki alla kuuluvas majas koos ca 16 välistudengitega. Enamus neist on Saksamaalt, samas on ka mitu hispaanlast-itaallast. Maja on kolmekordne valge korralik ehitis, toas on olemas oma külmkapp ja kraanikauss - ning minu toas miskipärast ka 3 voodit, üks nari ja üks tavaline. Niiet külaliste majutamisega probleeme küll pole. Küll on aga mul probleem sellega, et taas on mu tuba maja ainsa köögi kõrval, mis tähendab pidevat müraaaa! Samuti käivad uksed siin hirmsa sneprikolakaga kinni. Ja vahel unustame me muidugi võtme tuppa... korra õnnestus mul seda teha öösel, niiet sain sisse alles järgmisel hommikul kell 11. Öö jooksul proovisin muidugi kõiki mooduseid tuppa sisenemiseks, alates aknast sisse ronida proovimisest kuni kõikide kööginugade ja pannilabidate lukuauku toppimiseni. No ilmselt "õnneks" on lukud siin väga turvalised ja nii veetsingi öö köögidiivanil.

Et siin elab mitu itaallast, kes on harjunud suurte perekondlike õhtusöökidega, siis kokkavad nad peaagu igal õhtul oma makarone ja istuvad suure laua ümber ning lalisevad. Ausalt öeldes ei viitsi ma tavaliselt nendega ühineda, kuna ühiseid jututeemasid mul nendega just liiga palju pole; nats igavavõitu on. Aga kaks saksa tüdrukut, kes siin elavad, on väga toredad ja nendega saab palju nalja. Üsna tihti korraldatakse ka mõnes muus hostelis õhtusööke, kuhu siis vahel ka teisi tudengeid kutsutakse. Välistudengeid on siin üllatavalt palju - vaid selleks semestriks tulijaid on juba sadakond - niiet erinevaid üritusi on pidevalt. Mina aga eelistan võimalusel pigem kohalikega suhelda, sest no neid va eurooplasi kohtab ju ikka märksa tihedamini, kui islandlasi; ja siin olles eelistan pigem viimaseid. Enamus välistudengeid aga ongi vaid oma puntides ja teevad kõike vaid isekeskis.

Islandlased on valdavalt üsna kenad - üpris pikad ja sihvakad, teravate näojoontega, karvkate valdavalt tumedam kui eestlastel siiski. Ilusaid mehi on tänavapildis rõõmustavalt palju. Immigrandid on valdavalt Aasiast või Euroopast, aafriklasi või moslemeid eriti pole. Sellegipoolest tahetakse vastu võtta burka kandmise keelustamise seadus, kuigi väidetavalt pole veel keegi seda siin kandnudki. Hmm.

Suurest majanduslangusest räägitakse üsna palju. Veel 2008. aastal olid islandlased nii rikkad, et lihtsalt kõik ostsid (laenasid) kokku maju, suuri autosid ja reisisid meeletult. Nüüd aga.. teadagi, kaotasid paljud töö ning peavad hoopis teistsuguse elustiiliga kohanema. Samas on jätkuvalt näha, et tegu on väga rikka riigiga - väga palju on siin automatiseeritust, puhtust ja korrastatust.

Islandil pole ühtki MacDonalds-it, ühtki raudteed ega trammi. Kõikjale saab vaid bussi, auto või häälega. Kuna seda riiki loetakse suhteliselt turvaliseks, siis hääletatakse siin üsna palju. Samas on siin ju vaid kõigest 300 000 elanikku, niiet ilmselt peab mõnes paigas tunde esimest mööduvat autot ootama...

Mina olen siin väga õnnelik. Hoolimata kõrvaltoas elavast hiina debiilikust, kes lihtsalt öösiti laulma hakkab ja maeikujutaettemis imelikke hääli oma toas teeb. Seinale - uksele koputamist minu poolt ta lihtsalt ignoreerib. No kurat! :D Ei taha mingi hiina lälina saatel magama jääda... ja ega see ei õnnestugi, istun lihtsalt üleval ja olen pahur. Üleüldse on mul tegelikult siin päris vastikud unehäired. Aga liitusin ühe uue spordiklubiga, kus muuhulgas saab harrastada asja nimega "hot yoga" - jooga ca 40 C-ses ruumis. Mmmmmõnus. Rahustav. Heaoluhormoone sünteesiv. Aitab ilmselt kõige ja veel natukese vastu. Olen juba tulihingeline fänn.

Ahjaa, islandi vesi on ju ka täiesti omaette nähtus. Soe vesi haiseb nagu plahvatanud mädamunahunnik --- väävel --- , aga külm vesi on ülipuhas ning joodav. Kohalikud väidetavalt seda munakat ei tunne üldse, olles siin terve elu elanud... aga välismaalastele on see alguses üsna ehmatav. Arvan, et ise olen ka juba vaikselt ära harjunud, kuigi alguses läks küll iga kord nina ikka täitsa kirtsu kui kraani lahti keerasin :)

Ilm on sama kreisi ja sürr nagu ennegi - absoluutselt kõik on võimalik. Päike ja rahe ja lörts ja padukas ja torm. Ja nii iga päev. Ei jää muud üle, kui kohaneda, leppida ja rahul olla, et kodumaine kliima on eestlaste virinast hoolimata ikka väga muhe siinsega võrreldes.

Koolis avastasin, et filosoofidel on täiesti oma puhkeruum, kus saab diivanil aeleda ning tasuta kohvi juua, nii hea! Terve ülikoolikompleks on väga hästi välja arendatud, enamus sealseid ehitisi on ühendatud maa-aluse võrgustikuga, niiet kõikjale pääseb kuiva jalaga. Haahh, loengutes on täiesti tavaline asi süüa: kuigi iga 45 minuti tagant on paus, siis sellegipoolest on see täiesti normaalne, kui keegi lihtsalt oma prae või küpsised või skyri keset loengut välja kraamib ja samal ajal söömisega valjult toimuvat kommenteerib. Kui meil ettekanded on, siis tavaliselt tassib ka õppejõud endale küpsiseid ja kohvi lauale, et ettekannet kuulates nagu kinos olles midagi krõbistada. Väga veider :)

Sel aastal tähistab Islandi Ülikool oma sajandat aastapäeva - väga vana see just pole. Samuti on Reykjaviki vanimad ehitised vaid sadakond aastat vanad: enne suurt majandusbuumi oli Island väga vaene agraarriik ning pikka aega elati muld- või rohuonnides; neid muidugi säilinud pole. Hihihii, suuruselt teise linna Akureyri lähedal on selline maailmas unikaalne ehitis nagu peenisemuuseum. Islandi huumor noh. Kindlasti tahan minna :)

Juba kuu aega islandil ehk võimatu on igatahes võimalik

... ja möödunud ongi juba peaaegu kuu mu viiendast ülikoolikogemusest. Sel semestril siis Islandil, jaanuari algusest mai keskpaigani. Ilmselgelt on mul olnud siin nii uudne, tore ja põnev, et blogimiseks pole üldse mahti leidnud - polnud ühel hetkel enam tunnetki, et viitsin. Aga siis mõtlesin, et vähemalt iseenda jaoks oleks ikkagi hea veidi heietada ja oma tegemisi üles märkida, et siis kunagi seniilsest peast natuke mäletaks ka, mida elus ette olen võtnud.

Island on täiesti saikokreisi! Iga päev on täis ootamatusi, mõned imelikud, mõned lihtsalt toredad. Käin Islandi Ülikoolis ja võtan seal ametlikult viit erinevat ainet, millest enamus on taas intensiivkursused ehk siis kestavad vaid mõned nädalad. Praegu on mul kursused demokraatiast ja ratsionaalsusest, moraalsest relativismist ning kultuurilistest erinevustest ja lisaks aine nimega hiljutine rahvusvaheline uurimistöö, mis tegelikult kujutab endast Alain Badiou raamatu Thought and Infinity lugemisseminari + siis hiljem ka miskit magistriseminari sarnast, kus kõik enda projekti tutvustavad. Kõik loengud/seminarid on senini olnud superhuvitavad! Tunnen, et juba valdavalt bakalaureuses omandatud kontseptsioonid ja teooriad on hakanud omavahel järjest rohkem põimuma ja seosesse minema. Ja otse loomulikult on niimoodi veel toredam "targutada" ning "kelbast ajada" :P

Islandil on keelatud striptiisibaarid ning alkoholi müüakse vaid riiklikes poodides (tavapoes võib saada ainult "alkoholivaba" õlut, mille reaalne alkoholisisalduse protsent on 2,25). Samas on neil siin (lesbist) naispeaminister ning kõik võimatud loodusnähtused: vulkaanid, geisrid, virmalised; ja väidetavalt usub üle 50% islandlastest haldjatesse. Üks noormees rääkis, et neil on lausa riiklikult loodud haldjaekspertide fond, kellega peab konsulteerima, kui tahetakse näiteks uusi teid rajada. Ei tea, kas see tõele vastab - kuigi ausalt öeldes ega ma liiga üllatunud polekski, on imelikumaidki fonde loodud.

Paar nädalat tagasi käisin suure pundi rahvusvaheliste tudengitega lumiste mägede vahel jões ujumas. Ja paganama palav oli! Õuetemperatuur oli nullilähedane, kuid orus vonkles jõgi, mis oli vähemalt 40 C. Lisaks möödusime teel sinna (umbes 2,5 tunnine matk) igasugustest mulksuvatest-mühisevatest looduslikest mudaaukudest, geisritest ja veidratest looduslikest formatsioonidest. Lähiajal planeerin ka merre ujuma minna, selline mõnus veebruarikuine suplus - siinsamas kesklinna lähedal on ka meres looduslikult aastaringselt kuum koht, niiet vuhinal turbotempol tuleb üle ranna joosta ja siis kähku sooja vette sulpsata.

Sooja ja külmaga on siin üldse väga veidrad lood. Islandil on käibel ütlus, et kui ilm ei meeldi - oota minut. See tähendab seda, et mõned minutid võib näha päikest, siis tuleb väike rahe, siis natuke vihma, pisut lörtsi, taas mõned päikesekiired, siis ehk üks suur rahe, järgneb lumi ning taas vihm, mis kõik uuesti ära sulatab. Näiteks täna hommikul oli siin väljas 7 C sooja, päeval langes -2 C-ni; siis jälle pisike pluss ja nüüd on -3. Ekstraboonusena on siin väga tihti ka ülitugev tuul, niiet päris tihti on väljas väga raske otse liikudagi - tuul puhub lihtsalt sinna, kuhu suvatseb.

Islandlased ise on üllatavalt sõbralikud olnud ning ka üsna avatud, vastupidiselt mu varasemale eelarvamusele põhjamaade rahvastest. Päris sageli tullakse pärima, et kust pärit olen, kõige sagedasem küsimus on aga, et miks kõikidest maadest ma just siia otsustasin tulla. No mida sa ikka selle peale vastad! Väga paljud neist kannavad kusjuures oma ülierilisi pakse kohalikest lammastest kooritud kampsuneid, mille kaelust ääristab ülisuur muster. Supersoojad, supertorkivad ja superkallid. Paljud neist ei viitsi näiteks üldse mingit üleriiet selle peal kandagi, lasevad niisama oma lõngakostüümides ringi.

Eelmisel nädalal oli siin püha nimega Thorreblaut (toortõlge islandi keelest mul), mil söödi kõikvõimalikke ja -võimatuid islandi "delikatesse". Ka mulle langes osaks au ja rõõm proovida keedetud lambamunandeid, mädanenud haikala (mädandatakse seda kusjuures ammoniaagiga, veel üsna hiljuti ka naturaalsel teel ehk siis selle peale urineerides ja siis maa alla mattes), hapendatud vaala, vere-rasvarulle (toored) ja muud maitsvat. Öäkk. Alla loputati seda joogiga nimega Brennivin, mida valmistatakse kartulitest ja köömnetest. Nädal enne seda ostsin supermarketist ühe lambapea ka külakostiks õhtusöögile, kuhu olin kutsutud. Selline normaalne tarbesöök siin meil. Kõige parem osa olevat silm, aga ma tõesti ei suutnud, annetasin selle au ühele rootsi noormehele.

Okei, tegelikult nad muidugi sellist konkreetset jõledust omale pidevalt sisse ei aja, tegu on ikkagi traditsionaalse "toiduga", mida oldi varasematel aegadel lihtsalt olude sunnil hinge sees püsimiseks sunnitud tarbima, sest looduslikult on siin ülimalt raske midagi kasvatada ning praegugi on enamus toitu imporditud, valdavalt Skandinaaviast või USA-st. Sellest ka muidugi toidu kõrged hinnad - näiteks porgandikilo on üle 3 euro ning 10 muna maksavad veel enamgi. Aga õnneks teevad nad ise üsna paljusid piimatooteid, millest kuulsaim on meie kohupiimapastat meenutav "skyr", mida müüakse siis nii maitsestamata kujul kui ka kõikvõimalike maitsetega. Kalavalik on samuti suur, kuid liha pole ma siin veel kordagi osta raatsinud, sest lihtsalt nii kallis on.

Reykjaviki tänavaid palistavad kohvikud ja kõikvõimalikud pisikesed poed, tänavad on kitsad ja majad väikesed ja nunnud. Üldpilt on kõikjal ülikorralik. Meile nii omaseid kioskeid pole kuskil, paari üksiku hot-dogi putka erandiga (hot dog on samuti üks nende rahvustoite, kuigi ilmselt pigem pohmellis peaga saarlastele). Pohmellis on nad tõenäoliselt üsna tihti, sest hoolimata ülirangest alkoholipoliitikast ning kõikjal olevaist kõrgetest joogihindadest on Reykjaviki tipptund miskipärast öösel alates kella 1-st, kui kõik tänavad kihavad all-linna pidutsema suunduvatest noortest ja vanadest, pooled neist kusjuures autodes. Viimased on muidugi enamjaolt ülisuured jeebid, sest kui vähegi linnast välja minna tahetakse, siis teistmoodi eriti kuskilt läbi ei pääse. Pidutsetakse hommikuni: enamus baare on avatud vähemalt 5ni hommikul. Ka paljud päevased nunnud kohvikud muudetakse õhtu hakul vähemalt nädalavahetuseti õlleurgasteks.

Elan kohe kesklinna külje all ühele hotellile kuuluvas tudengeile väljaüüritavas kolmekordses majas. Aga sellest juba järgmine kord... niisamuti ka pildid :D