Tuesday, February 15, 2011

vihkan oma majahiinlast, sorri.


mmmmm lambamunandid...


selektsioon islandi delikatesse: lambamunandid üleval vasakul, järgneb kusehai (ammoniaagiga hapendatud), vere-rasvakäkk (toores), alt paremalt vasakule: maksa-rasvakäkk (toores ofkoors), hapu vaal (üsna hapu ja õnnetu maitsega ka, paljude väitel veel kõige vastikum), ning üksainuke "söödav" entiteet suitsutatud lambaliha (üks traditsioonilisi jõulutoite siin).

talisuplus pulgakommiga, väljas temperatuur 0 C. vesi siiski vähemalt 40 :)


nii me, vaesed vahetustudengid, siin puhtaks saamegi.


brennivin - traditsiooniline islandi kartuli-köömne napsuke. mulle kusjuures meeldib, enamik jälestavad. a no samas mõnele meeldib seevastu näiteks kusehai ka :)

Elan hotell Floki alla kuuluvas majas koos ca 16 välistudengitega. Enamus neist on Saksamaalt, samas on ka mitu hispaanlast-itaallast. Maja on kolmekordne valge korralik ehitis, toas on olemas oma külmkapp ja kraanikauss - ning minu toas miskipärast ka 3 voodit, üks nari ja üks tavaline. Niiet külaliste majutamisega probleeme küll pole. Küll on aga mul probleem sellega, et taas on mu tuba maja ainsa köögi kõrval, mis tähendab pidevat müraaaa! Samuti käivad uksed siin hirmsa sneprikolakaga kinni. Ja vahel unustame me muidugi võtme tuppa... korra õnnestus mul seda teha öösel, niiet sain sisse alles järgmisel hommikul kell 11. Öö jooksul proovisin muidugi kõiki mooduseid tuppa sisenemiseks, alates aknast sisse ronida proovimisest kuni kõikide kööginugade ja pannilabidate lukuauku toppimiseni. No ilmselt "õnneks" on lukud siin väga turvalised ja nii veetsingi öö köögidiivanil.

Et siin elab mitu itaallast, kes on harjunud suurte perekondlike õhtusöökidega, siis kokkavad nad peaagu igal õhtul oma makarone ja istuvad suure laua ümber ning lalisevad. Ausalt öeldes ei viitsi ma tavaliselt nendega ühineda, kuna ühiseid jututeemasid mul nendega just liiga palju pole; nats igavavõitu on. Aga kaks saksa tüdrukut, kes siin elavad, on väga toredad ja nendega saab palju nalja. Üsna tihti korraldatakse ka mõnes muus hostelis õhtusööke, kuhu siis vahel ka teisi tudengeid kutsutakse. Välistudengeid on siin üllatavalt palju - vaid selleks semestriks tulijaid on juba sadakond - niiet erinevaid üritusi on pidevalt. Mina aga eelistan võimalusel pigem kohalikega suhelda, sest no neid va eurooplasi kohtab ju ikka märksa tihedamini, kui islandlasi; ja siin olles eelistan pigem viimaseid. Enamus välistudengeid aga ongi vaid oma puntides ja teevad kõike vaid isekeskis.

Islandlased on valdavalt üsna kenad - üpris pikad ja sihvakad, teravate näojoontega, karvkate valdavalt tumedam kui eestlastel siiski. Ilusaid mehi on tänavapildis rõõmustavalt palju. Immigrandid on valdavalt Aasiast või Euroopast, aafriklasi või moslemeid eriti pole. Sellegipoolest tahetakse vastu võtta burka kandmise keelustamise seadus, kuigi väidetavalt pole veel keegi seda siin kandnudki. Hmm.

Suurest majanduslangusest räägitakse üsna palju. Veel 2008. aastal olid islandlased nii rikkad, et lihtsalt kõik ostsid (laenasid) kokku maju, suuri autosid ja reisisid meeletult. Nüüd aga.. teadagi, kaotasid paljud töö ning peavad hoopis teistsuguse elustiiliga kohanema. Samas on jätkuvalt näha, et tegu on väga rikka riigiga - väga palju on siin automatiseeritust, puhtust ja korrastatust.

Islandil pole ühtki MacDonalds-it, ühtki raudteed ega trammi. Kõikjale saab vaid bussi, auto või häälega. Kuna seda riiki loetakse suhteliselt turvaliseks, siis hääletatakse siin üsna palju. Samas on siin ju vaid kõigest 300 000 elanikku, niiet ilmselt peab mõnes paigas tunde esimest mööduvat autot ootama...

Mina olen siin väga õnnelik. Hoolimata kõrvaltoas elavast hiina debiilikust, kes lihtsalt öösiti laulma hakkab ja maeikujutaettemis imelikke hääli oma toas teeb. Seinale - uksele koputamist minu poolt ta lihtsalt ignoreerib. No kurat! :D Ei taha mingi hiina lälina saatel magama jääda... ja ega see ei õnnestugi, istun lihtsalt üleval ja olen pahur. Üleüldse on mul tegelikult siin päris vastikud unehäired. Aga liitusin ühe uue spordiklubiga, kus muuhulgas saab harrastada asja nimega "hot yoga" - jooga ca 40 C-ses ruumis. Mmmmmõnus. Rahustav. Heaoluhormoone sünteesiv. Aitab ilmselt kõige ja veel natukese vastu. Olen juba tulihingeline fänn.

Ahjaa, islandi vesi on ju ka täiesti omaette nähtus. Soe vesi haiseb nagu plahvatanud mädamunahunnik --- väävel --- , aga külm vesi on ülipuhas ning joodav. Kohalikud väidetavalt seda munakat ei tunne üldse, olles siin terve elu elanud... aga välismaalastele on see alguses üsna ehmatav. Arvan, et ise olen ka juba vaikselt ära harjunud, kuigi alguses läks küll iga kord nina ikka täitsa kirtsu kui kraani lahti keerasin :)

Ilm on sama kreisi ja sürr nagu ennegi - absoluutselt kõik on võimalik. Päike ja rahe ja lörts ja padukas ja torm. Ja nii iga päev. Ei jää muud üle, kui kohaneda, leppida ja rahul olla, et kodumaine kliima on eestlaste virinast hoolimata ikka väga muhe siinsega võrreldes.

Koolis avastasin, et filosoofidel on täiesti oma puhkeruum, kus saab diivanil aeleda ning tasuta kohvi juua, nii hea! Terve ülikoolikompleks on väga hästi välja arendatud, enamus sealseid ehitisi on ühendatud maa-aluse võrgustikuga, niiet kõikjale pääseb kuiva jalaga. Haahh, loengutes on täiesti tavaline asi süüa: kuigi iga 45 minuti tagant on paus, siis sellegipoolest on see täiesti normaalne, kui keegi lihtsalt oma prae või küpsised või skyri keset loengut välja kraamib ja samal ajal söömisega valjult toimuvat kommenteerib. Kui meil ettekanded on, siis tavaliselt tassib ka õppejõud endale küpsiseid ja kohvi lauale, et ettekannet kuulates nagu kinos olles midagi krõbistada. Väga veider :)

Sel aastal tähistab Islandi Ülikool oma sajandat aastapäeva - väga vana see just pole. Samuti on Reykjaviki vanimad ehitised vaid sadakond aastat vanad: enne suurt majandusbuumi oli Island väga vaene agraarriik ning pikka aega elati muld- või rohuonnides; neid muidugi säilinud pole. Hihihii, suuruselt teise linna Akureyri lähedal on selline maailmas unikaalne ehitis nagu peenisemuuseum. Islandi huumor noh. Kindlasti tahan minna :)

2 comments:

T.T.London said...

Tundub päris tore elu seal olevat :)

jana said...

:)
ei kurda, toredust on rohkem kui taludagi suudan!