Narembeen, Austraalia

Eelmisel neljap2eval maandusin Perthis, L22ne-Austraalia pealinnas. Lend hilines 3 tundi, sest Austraalia p6hjarannikul oli meeletu torm. Kompensatsiooniks pakuti meile Lumpuri lennujaamas burksi ja kohvi. Ja ma j6in terve topsi kohvi 2ra :S Ei teagi, mida nyyd endast arvata, sest p2ris hea oli. (tavaliselt ma ei joo kohvi, kohe mitte kunagi tegelikult)

Esimesed muljed Austraaliast oli palju lillade 6itega puid, hirrrrrmus palju k2rbseid, kes pidevalt kylge kleepuvad, pole kuskil sellised jobusid n2inud; totaalne vaikus, v2iksed chillid majad ja kylm, brrrr kui kylm, k6igest 20-23 C p2eval ja 66sel 12-13 C .... mulle, kes ma tulin Aasia troopilisest kuumusest, oli see ikka totaalne shokk!

Aga k6ige suurem shokk oli hindade n2gemine. K6ik on lihtsalt t2iesti uskumatult kallis. Taaskord eriti mulle, kes ma olin harjunud Aasias dollari eest suure kuhja toitu saama. Siin maksab suvaline l6una 20 dollarit miinimum ja see on tehtud kylmutatud asjadest, st mitte kvaliteetne.

Seet6ttu oli mu esimeseks mureks raha. Ja nii ma siia sattusingi. Juba j2rgmisel p2eval p2rast Perthi saabumist leidsin omale t66. Esialgu saadeti mind Tamminisse, 180 km Perhist sisemaa poole. Tammin on selline pommiauk nagu 6udusfilmides kohata v6ib. 400 elanikku, yksainus pubi, seegi avati kuu aega tagasi ja seal ma ka t66tasin ja 1 pood. Palju aborigeenjoodikuid, v2he noori ja mitte yhtegi vallalist naist. Mis vastab ilmselt kysimusele, miks just tydrukuid countrypubidesse t66le otsitakse.

Tegin baarit66d, pidin tegema ka k66git6id ja korra ka hotelli tube koristama. Hahaa, hotell on vist vale s6na.... aga palk on 400 dollarit n2dalas ja elamine + s66k on tasuta.

Nyyd olen Nimerbeenis, sest siin on mul oma tuba ja midagi koristama ei pea (ilmselt kyll vist baari, aga v2hemalt mitte ylej22nud hotelli v6i, jumal t2natud, n6usid pesema ka mitte). Kuigi saabudes, nyydseks 2 tunni eest, pidin kohe alksikaste tassima. Poolteist tundi ja need on kuramuse rasked. Vinguda ei julgenud, enne esimest palgap2eva ei vingu ka (sest siis avaneb mul esimene v6imalus otsida t66d teise kohta, kus on vahest normaalsem ylemus jne, see selleks praeguseks).

Olen miskip2rast kogu aeg arvanud, et Austraalia on jube arenenud maa.... vale puha! Minu t66kohtadesse ei s6ida yhtegi bussi, vaid rong, mis j22b pidevalt hiljaks ja on sama aeglane kui vanaaegne Tallinn-Tartu; austraalia pesumasinad on suutelised pesu "pesema" vaid kylma veega ja lihtsalt keerutavad seda ringi, mis t2hendab seda, et ykski plekk v2lja ei l2he ja masin ainult loputab, rahvas k2ib seep2rast pidevalt tumepruunide "valgete" sokkidega; telekad on pisikesed ja n2itavad ainult paari kanalit sest digibox on veel liiga uus n2htus; telefonilevi on 22rmiselt piiratud ja paljudes kohtades pole seda yldse; jnejnejne. Austraalia on meeletult suur, aga siin elab k6igest 22 miljonit inimest ning 20% neist on farmerid.

Farmerid ongi p6hirahvas, kes siinsetes countrypubides k2ivad. Paljud neist teevad seda iga p2ev. Istuvad tundide kaupa baarileti taga ja kaanivad 6lut. Kohvi ega teed ei vaevu vist ykski countrypub siin serveerima, 6llekraanist ja valmistehtud purgikoksidest piisab kyll.

Aborigeenide inglise keele aktsent on oiiiiiiiiii kui neetud hirmus! Yhtegi s6na v2lja ei h22ldata ja iga teise h22liku neelavad nad kah alla. Proovi siis aru saada, mis marki jooki tahetakse! A no kyll ma arenen. Arendan neid ka. Enamus neist joovad kogu oma raha maha, neil pole raha, et endale riideid osta ja seet6ttu k2ivad nad k6ik yhtemoodi riides sest saavad need kuskilt tasuta kohast riigi poolt.

Perth oli yleni j6ulukaunistusi t2is ja poodides tuli j6ulumussi, p2ris naljakas, v2ljas siiski yle 20 C sooja. Kuigi peaks olema v2hemalt 30, see aasta on suvi siin t2iega hiljaks j22nud. Grr.

T2na hommikul l6hkusin oma pl2tud 2ra. Jah, j2lle. See oli kolmas paar. Aga taldadesse olid augud niikuinii sisse kulunud suurest ringijooksmisest.

Mis minuga toimub?!

Vombatitest pole haisugi, kyll olen palju jutte kuulnud k2ngurutest ja nende trikkidest, pole veel p6llule neid vaatama j6udnud siiski.

Klassikaline: nett maksab kyll 7 dollarit tund, aga on nii aeglane, et pilte j2lle yles panna ei saa.

Tagasi Malaisias

Ohjuudas, Toba oli ikka tore.

Kohtusin neljap2eval Sethiga Floridast, kellega eilseni siis koos h2ngisin. Ronisime m66da j2rsku, vihmaj2rgselt libedat ja kitsast rada m66da kose juurde dushi v6tma, tegime rolleriga poolele saarele tiiru peale, j6ime tuakit ja s6itsime rendipaadiga maailma k6ige 2gedama kose juurde ronima.

See oli ikka t2iesti hull kosk, sest 66 l2bi oli padukat tulnud ja voog oli MEELETULT tugev. Vesi maandus otse vette, kalad hyppasid ka alla sealt otsast. Vesi oli kakao v2rvi, sest nii palju mulda lendas kaasa. Niisiis pidime paadist vette hyppama, et kose juurde ujuda - trotsides v2ga tugevat vastuvoolu. Kose juures oli isegi hingata raske, sest see oli nii tugev. See-eest oli tagasi paati v2ga lihtne ujuda, vesi lihtsalt kandis sinna.

Kohalike pulmi n2gime ka, mehed ja naised istusid eraldi, k6ik s2ravates riietes. Avastasin, kuidas Tobast kala pyytakse: neid jahitakse odaga! V2ga naljakas vaatepilt, kuidas v2ike murjam istub oma kanuus v6i kalda peal ja kala suunas oda tulistab.

Veel tegin natuke turistiasju ka: vaatasin bataki rahvustantse ja -laule. Tantsud olid t2iesti ideaalsed Sumatra kuuma ilma jaoks, keegi miskit ei liigutanud, ainult k2si ja pead natuke.

Samosiri saarel elavad maailma k6ige l2rmakamad konnad. Kui vihma sadas, siis need r66kisid nii k6vasti, et r22kida oli raske.

Seth on t2iesti haige mees, teeb haigeid asju ja toob mulle (peaaegu) halba 6nne. Reedel tegi ta koos minuga mootorratta6nnetuse, libisesime m66da libedat kakast asfalti, sain kena suure sinika ning infektsiooniga varba ja p6lve. Seth, vana tont, sai ainult minikriimustuse!

J2rgmisel p2eval kukkusin tema toa r6dult alla. Uus sinikas. Umbes pool minutit ei saaud hingata ka.

Ja siis pyhap2eval r22kisin temaga juttu ja kukkusin tooliga mingi 22re otsast alla. Muhk.

Yhes6naga hea, et minema sain :D Oli tore, aga tahtsin hirmsasti elusalt Austraaliasse j6uda.

J2rgnesid uued seiklused: infektsioon l2ks hullemaks ja pidin kogu oma j2relej22nud raha Samosiri haiglasse maha matma. Seth andis mulle praamiraha tagasi mandrile, kus teadsin olevat pangaautomaadi.

Pangaautomaadis oli raha otsas. Ja mina kinni Parapatis, j2rgmine linn pangaautomaadiga oli tunni aja kaugusel vales suunas ja mul oli KIIRE, sest viimane buss tagasi Medani l2ks kell 4. Nutsin ja karjusin nagu ikka kui k6ik pahasti on ja suutsin yhe toreda vuntsbussijuhi 2ra r22kida, et ta mu tasuta Medani viiks. P2ris tasuta l6una sain ka :P

Yhe bussiistme all oli kaks kinniseotud kana, kes muidu olid t2iesti vait, aga kui nad kurvis bussitrepist alla kukkusid, tegid p6rgul2rmi.

Ning eile tulin kurikuulsa Medan-Penang praamiga tagasi Malaisiasse. See on seesama pisike praam, mis iga kuu tolles avameres 2ra upub ja maailma hirmsamat merehaigust tekitab.

No ja mitte kui midagi, v2iksemad lained kui Tallinn-Helsingi liinil! Sain 6tunnise 6udusfilmimaratoni osaliseks. Praam oli kinnine, st polnud m6eldud v2ljas olemiseks, seet6ttu k2isid k6ik avariiv2ljap22su kaudu katusel suitsu tegemas. Sest indoneeslased 6 tundi ilma suitsuta kyll 2ra ei elaks!!

Istun j2lle Penangis, elu on lill, isegi katkise jalaga. Kohevarsti p6rutan tagasi Kuala Lumpurisse ja 6htul lendan Austraaliasse. Ainult kets on katki rsk, uusi vaja.

Danau Toba, Sumatra

Toba j2rv ja Samosiri saar selle keskel on j2tkuvalt superlahe! Imeilus, m2gine, roheline, lilleline.
Igal hommikul pesevad kohalikud (bataki rahvas) j2rves oma pesu ja 6htuti iseennast. 6nneks on j2rv j2tkuvalt puhas ja l2bipaistev. Keset j2rve paterdavad kitsad yhekalamehekanuud. T2na sadamas n2gin v2ikest poissi snorgeldamismaskiga, kes vee all v6rguga kala pyydis.

Eile p2eval kruiisisin m66da saart ringi, kohtasin sadu pyhvleid ja kanu, need siin igal pool ja jooksevad pidevalt ringi, seet6ttu on kanaliha kuradi kondine ka.
Ja 6htul tegin tutvust kohaliku palmiveiniga nimega kuta, t2iesti piimjas jook, u 12% . Seda valmistatakse spetspalmi 6itest ja ilma yhegi lisaaineta. Ning mida rohkem juua, seda paremaks maitse muutub, alguses oli ikka p2ris jube. Kuskil olevat ka kookosek2rakas, aga see pidavat hirmus kange ja jube jook olema ning paraja peavalu tekitama.
Narkoseened kasvavad siin pyhvlisita sees ja pyhvleid on siin PALJU.

Kohalikud on naljakad, igayks m2ngib kitarri ja r22gib samasugust juttu. Erinevalt meie kultuurist ei ole nende laulud imalad armastuselood, vaid 6petavad n2iteks olema tolerantne ja mitte vihastama. Ausalt 6eldes ma ei kujuta vihast bataklast ettegi.

K6ik koolilapsed kannavad koolivormi ja kiljuvad pidevalt. Enamus rahvast vahib niisama, telekat v6i t2navat, keegi midagi teha ei viitsi. K6ikide kohvikute tuled p6levad, aga tavaliselt kedagi sees ei ole, no otsi kohta kus sa saad. Syya v6i miskit.

Rohelist teed pole ma siin kuskil kohanud, valida on kas ingveri- v6i sidrunheinatee vahel, mis on naturaalne v6i siis must tee (lipton) piimaga. Aga piima asemel on u veerand tassi kondenspiima. P2ris huvitav, proovige ka! :P

Inglise keel on k6igil koolis kohustuslik, aga keegi 6ppida ei viitsi. Seet6ttu on saar t2is tavaliselt tegevusetuid turistikytte, noori poisse, kes proovivad oma v2rke reklaamida. Eriti ei koti, kui aus olla.

Kusjuures siinkandis kasvab mitukymmend erinevat mangosorti ja v2hemalt 60 erinevat banaanisorti, enamus on v2iksed, n2tsked ja magusad, aga on ka oranze ja igast kahtlast v2rvi banaane, osa neist on s66davad alles p2rast kypsetamist. Tavaliselt proovin k6ike, mis ette j22b, uudishimulik nagu ma olen.

Samosiri elu on nii rahulik ja m6nus, et oleks siin vabalt veel kuu aega. Aedu kaunistavad tyhjad munakoored (pildi peal yhe agaavi otsas), naljatilgad.

Lake Toba, Sumatra, Indonesia

Bukit Lawangis, dzunglikylas, polnud internetti, seet6ttu pole ka kirjutanud. V6i noh, koht, kus internet peaks olema, oli olemas, aga internetti ikkagi ei olnud.

K2isin l6puks ometi 2ra oma kauaoodatud junglimatkal! Koos kahe hollandi tydruku ja kohaliku giidiga, giid oli kohustuslik. Ja imelik. Tegi oma dzunglinalju. Teekond oli v2gav2ga raske, enamus ajast tuli yles- v6i allam2kke ronida. M66da megasuuri puujuuri ja muda, sest see oli vihmamets ning teenis korralikult oma nime v2lja, vihma ja muda oli ikka kuhjaga. Matkasime umbes 4ni 6htul, siis j6udsime laagrisse.

Ja n2gin kolme orangutani!! Orang-utan, t6lkes metsa-inimene, on yks v2hestest inimahvidest sellel planeedil. Ta elab peale Sumatra veel ainult Borneol (Kalimantanil malai keeles, saar on jagatud Indoneesia ja Malaisia vahel), niisiis oli see t2iesti ainulaadne v6imalus. Orangutanid on laisad ja aeglased, enamus ajast k66luvad niisama puu otsas. Taman Leuseri rahvuspark tegeleb nende rehabiliteerimisega ja liigi s2ilitamisega, osad orangutangid suudavad vaid kohalike rangerite poolt antud banaanidest veel elada, sest ei saa dzunglis ise hakkama.

Me n2gime nn poolmetsikuid orangutane. Esimene neist, nimi oli Sandra, j2litas meid umbes tund aega, hyppas puu otsast puu otsa ja uuris, kuhu me l2heme. Kui tegime puhkepeatuse mingi puujuure otsas, tuli ta ka puu otsast alla ja uuris meid. M6ned orangutanid on ohtlikud, sest v6ivad kurjaks saada ja inimesi rynnata, eriti pakuvad neile huvi turistide seljakotid, sest seal v6ib ju toitu sees olla. Meie giid suutis 6nneks sellist olukorda v2ltida. Aga vahetu kohtumine selle suure oranzi elukaga oli kyll kordumatu elamus.

Lisaks elab Taman Leuseris veel 3 sorti inimahve (apes), gibbonid, gorillad ja miski veel. Ning 4 sorti ahve (monkeys): Thomas Leafi ahv, keda me ka n2gime, sinisev6itu pika sabaga murjam, pikasabaline makaak, lyhisabaline makaak ja seasabaga makaak.

Paabulinde n2gime ka! Ma isegi ei teadnud, et nad vihmametsas elavad. Tegid hirmus k6va kisa ja siis me hiilisime neile l2hemale, oli isane ja emane. Saba lahti ei rullinud, lohistasid niisama j2rel.

P2ris paljud sumatralased s66vad senimaani vaid n2ppudega. Teevad riisist ja kastmest v6i mis iganes neil banaanilehe peale laotud on, v2ikesed p2tsid ja topivad n2ppude ja p6idlaga suhu. Nende v2itel on see maailma mugavaim viis syya, sest nad suudavad tavap2rasest Aasia stiilist lusikas+kahvel kaks korda kiiremini n2ppudega toitu suhu toppida. Olin ka sunnitud dzunglis seda proovima, sest s66misriistu meil kaasas polnud, ausalt 6eldes oli p2ris r6ve, aga t2iesti v6imalik.

Laagris oli lisaks meie kambale veel havailane, sakslane ja kaks inglast ning nende giidid. Laulsime, tegime trikke (kaartide ja tikkudega) ja r22kisime tarka juttu. 6htuks olid kohalikud giidid ilge hunniku toitu valmis kypsetanud, siis oli 6nneks v6imalik lusikaid ka kasutada. Ujusime kose all ja j6es ka, laager oli nende l2hedal.

J2rgmisel hommikul olid k6ik lihased oiiiiiiiii kui valusad, sest matk oli ikka p2ris t6sine... niiet mina ja hollandi tydrukud rohkem matkata kyll ei suutnud. Siis s6itsime m66da j6ge kylasse tagasi, vahendiks oli auto sisekummidest kokkuseotud parv, j6evool lihtsalt kandis meid tagasi.

6htuks oli meie 66majas elekter l2inud, kusjuures see oli esimene kord juba mu kuuajase reisi jooksul, kus elektrikatkestust kogesin - olin valmistunud ikka palju sagedasemaseks pimedasistumiseks. Aga polnud hullu midagi, kyynlad ja kitarr lahendasid k6ik probleemid.

Ning eile s6itsin koos hollandi tydrukutega tagasi Medani (brrrrrrrr), nemad l2ksid lennuki peale ja mina s6itsin bussiga siia, Toba j2rve 22rde. Ekspressbussiga, hahaa, ainus vahe tavalise chickenbusiga oli see, et buss peatus veelgi rohkem, et inimesi maha lasta-peale v6tta, sest buss oli suurem.

Toba j2rv on maailma suurim vulkaanilise tekkega j2rv. Keset seda on u Singapuri suurune saar, mille suurimaks linnaks on Tuktuk. Siin ma praegu olengi. Kliima on v2ga m6nus, t2iesti nagu Euroopa suvi, ei ole liiga palav ega niiske. Ja j2rvevesi ikkagi u 25 C. Enamus saareeelanikest on kristlased, yhtki mosheed siin pole, kuigi j2rvekaldal on moslemid.

Ymber saare jookseb kitsas asfalttee, on ka bussid, aga need l2hevad ainult yhes suunas ega tee meelega ringi terve saare peale, sest otseloomulikult tahavad saareeelanikud, et turistid v6taksid takso vms maksva transa, et k6ige 2gedamatesse kohtadesse (nt kuumaveeallikatele) minna. Kiusukad.

J2tkuvalt on k6ik v2ga roheline, banaani-, mango- ja muude imelike puuviljade puud igal pool, majad on v2ikesed ja nunnud. Nagu vist mujal Sumatral, on iga nurga taga v2ike restoran v6i pood, mille omanikud nendes ka elavad ja k6iki muid asju teevad. Inimesed on 22rmiselt s6bralikud, pakuvad abi rohkem kui vaja. Ja mulle suureks yllatuseks ei pyyagi pidevalt mind lohku t6mmata, p2ris paljud neist lihtsalt tahavad aidata, suur naeratus n2ol.

Tegin hommikul v2ikse tuuri ja avastasin, et pea igas kolmandas putkas v6i kohvikus myyakse maagilisi seeni. Hmnjaa, hommikus66giks magic mushroom pancake... valisin siiski puuviljadega :D Seened on siin t2iesti legaalsed ja osa kohalikust kultuurist. Kuigi kanep on illegaalne, tarbib seda vist peaaegu iga sumatralane, keda kohanud olen. Korralikest moslemitest on k6ik j2tkuvalt v2ga kaugel, rummikoola, 6lu v6i kohalik palmik2rakas on igamehe menyys. K6ik mehed suitsetavad.

V2ga suur osa Sumatrast on kaetud palmipuuistandustega, palmiviljadest tehakse palmi6li. See on loodusele muidugi 22rmiselt saastav, sest tegu on monokultuuriga, mis tarbib v2ga palju pinnasevett ja s66b teised taimed ning sellega seoses ka loomad lihtsalt v2lja. Enamus neist kuulub Inglise firmale nimega Lonsum (London + Sumatra). Lisaks on ka palju kummipuuistandusi, mis pole pooltki nii laastavad, kui palmiistandused, aga ei too nii palju kasumit.

Paljud kohalikud n2rivad beetlip2hklit, nagu Indiaski. Beetel on kerge toimega uimasti, mis piisava tarbimise j2rel v2rvib hambad igaveseks tumepunaseks v6i kakapruuniks. Nii kui vanainimene naeratab, siis ma v6patan, p2ris kole on.

Mingi kahtlane 2mblik ronib siin ringi, ei tea, mis ta tahab.
Kahjuks unustasin dzunglimatkale oma fotoka kaasa v6tta, aga hollandi tydrukud lubasid mulle orangupilte hiljem j2rgi saata.

Bukit Lawang, Sumatra, Indoneesia

Pole ammu siia kirjutada saanud.
Langkawilt lahkusin esmasp2eval. J6udsin veel 2ra k2ia krokodillifarmis , mis oli yks mu elu masendavamaid elamusi, ning loomulikult veel m2e otsas ja sebramoodi madu ka n2ha.

Seej2rel l2ksin Penangile, yheks 66ks, sest teatavatel lollidel asjaoludel oli mul j2rgmiseks p2evaks broneeritud lennukipilet Medani, Sumatrale.
Medan on v2ga mitmetahuline saar. N6medalt palju turiste ja kurja n2oga hiinlasi, aga v2ga huvitav arhitektuur (briti kolonisatsiooni ajast) ning ilusad templid. Kohtusin ka kohalike Couchsurferitega , kes v2ikest tuuri tegid. No need olid kyll maailma k6ige jutukamad tyybid, oiiii kui v2sitav!

Kokkuv6tteks v6in Malaisia kohta 6elda, et malaid on ysna laisad, ysna r2pased, aga ysna r66msad. Keegi eriti t66d teha ei viitsi, pigem siiberdavad niisama ringi. Malai keel on j2tkuvalt tugevalt m6jutatud inglise kolonisatsioonist ning umbes iga 10. s6na ytlevad nad inglise keeles. Kohtusin ka hiina juurtega tydrukuga (malaid ongi segu p2rismaalastest, hindudest, hiinlastest jne), kelle vanemad r22givad ainult inglise keelt, olles k2inud inglise koolis, mis oli tollal v2ga prestiizne.
Ja malai toit, v2hemalt enamus asju, mida proovisin, ei k6lba kyll kuskile! Magus ja soolane, liha-kala-kana koos... krevetid kestadega ja kartulid tigudega :S Loodan t6esti, et keegi kunagi Eestisse malai restorani ei tee, kohe l2heksid pankrotti.

Nyyd olen omadega Sumatral, Indoneesias. Sumatra on suuruselt maailma 6. saar ning Indoneesia maailma suurim saarestik ja maailma suurim moslemiriik samaaegselt. Aga see ei t2henda yldsegi seda, mida keskmine eurooplane arvaks. V2hemalt Sumatra moslemid on enamjaolt pehmed moslemid, kuna nende minevik on seotud ka animismi ja hinduismiga. Enamus moslemeist, keda olen kohanud, ytlevad, et elu on elamiseks ja alkohol -vahetevahel- joomiseks, palvetada paljud neist iga p2ev ei viitsigi ja nii m6nigi on isegi sealiha proovinud. Siga on k6ige r2pasem ja r6vedam loom maailmas korraliku moslemi arvates.

Sisenesin Indoneesiasse Medani kaudu, mis on Sumatra pealinn. Kahtlustan, et seal sain ka oma elu esimese korraliku kultuurishoki. Meeletult r2pane, haisev, ylerahvastatud, kole, ebaviisakad 22rmiselt pealetykkivad inimesed, katkised teed ja SUURTE aukudega k6nniteed... kolekolekole!!

Seej2rel, kohe j2rgmisel hommikul l2ksin nii k2hku kui sain bussijaama. Bussijaam oli veel hullem kui Medani kesklinn. Toiletist parem ei r22gi :D L2ksin kohalike bussi peale, mis pidi s6itma Bukit Lawangi, mu j2rgmisesse sihtkohta, u 4 tundi.
4 tunnist sai 7.
Bussist sai loomaaed.
Kui buss oli nii t2is, et rohkem rahvast peale ei mahtunud, roniti katusele. Buss ise t2hendas miniistmeid, kunstnahast (mmmm milline higitekitaja), v2ga valju indopoppi ja suurt hulka ahelsuitsetajaid, kaupmehi, kes igal v6imalusel midagi maha parseldada pyydsid. Helooo miss, veer aar juu going, veer aar juu froom, vat is eshtonia.
Tee oli sada korda hullem kui Kambodzas, mitu korda m6tlesin, et nyyd laguneb me buss, u aastast 82, lihtsalt tykkideks. Aknad v2risesid, vihma tilkus igalt poolt sisse. Aga keegi ei hoolinud, niiet pidin ka mina lihtsalt sellele vilistama.

Aga kohale ma j6udsin. Bukit Lawang on l2him asustatud kyla Taman Leuseri rahvuspargile, suurimale kogu Kagu-Aasias. Homme on plaanis dzunglisse matkama minna ja loodetavasti orangutangidega kohtuda. Kyla ise on jube nunnu, suure kohiseva j6e 22res. Iga vastutulev inimene ytleb tere. Ja umbes pooled neist tahavad mind kuhugi viia, mis on muidugi tyytu, aga v2hemalt on nad ylis6bralikud.
66bin yhes n2kases bungalows j6e 22res. Olin eile oma nn reisist superv2sinud ja proovisin juba 21 30 magama minna, millest ei tulnud muidugi midagi v2lja. Miks? Sellep2rast, et 66pimeduses ilmusid kuskilt v2lja kymned rotid ja hiired. Ei, ma ei karda neid, selles pole probleem. Aga nad teevad K6VA l2rmi. Ei aidanud mu k6rvatropid ega kaks patja peas. Myterdasid kuni hommikuni, piiksusid ja r66kisid, kaklesid ja s6id mu seepi. Ning kui ma u 4 ajal hommikul suutsin korraks magama j22da, jooksid nad yle mu jala.
Ja kuna meil on siin elekter ainult 18-23ni, ei saanud ma ka tuld p6lema panna. Mu pisike taskulamp, mis mu telefoni kyljes on, ei h2irinud neid absoluutselt, aga see-eest meeldis putukatele.
V2ljas polnud kedagi, kes mind aidata oleks saanud, ainult dzunglile iseloomulik kottpimedus. Kassi ei suutnud ka 66sel leida.

P2ris paljud kohalikud pole elu sees arvutit kasutanud v6i oma kylast kaugemale saanud. V2ga omap2rased inimesed, teevad imelikke nalju ja naeravad nagu hysteerikud. Nunnud tegelikult. Ja n2evad v2lja nagu Tarzanid. Eestlasi pole neist ykski varem kohanud, kyll aga nt soomlasi ja sloveenlasi.

6nneks on moshee kylast piisavalt kaugel ja mullade laulud minareti otsast ei kosta minuni 2ra, nagu kostis Medanis kell 4 hommikul. Ei, tegelikult on see ilus, kui nad inimesi palvusele kutsuvad, aga no halloo, mingi aeg v6iks ju magada ka. Kuigi ma kahtlustan, et indoneeslased eriti ei magagi, hommikul enne 7 juba elu keeb. Ja keesin ka mina koos oma rottidega :D T2na kolin teise kohta, seebi j2tan targu ukse taha, las pidutsevad seal.

Pilte ei saa seekord yles panna, arvuti on aeglasem kui eestlased pyhap2eva hommikuti.

Sellised lood...