Tuesday, November 18, 2008

Tagasi Malaisias
















Ohjuudas, Toba oli ikka tore.





Kohtusin neljap2eval Sethiga Floridast, kellega eilseni siis koos h2ngisin. Ronisime m66da j2rsku, vihmaj2rgselt libedat ja kitsast rada m66da kose juurde dushi v6tma, tegime rolleriga poolele saarele tiiru peale, j6ime tuakit ja s6itsime rendipaadiga maailma k6ige 2gedama kose juurde ronima.










See oli ikka t2iesti hull kosk, sest 66 l2bi oli padukat tulnud ja voog oli MEELETULT tugev. Vesi maandus otse vette, kalad hyppasid ka alla sealt otsast. Vesi oli kakao v2rvi, sest nii palju mulda lendas kaasa. Niisiis pidime paadist vette hyppama, et kose juurde ujuda - trotsides v2ga tugevat vastuvoolu. Kose juures oli isegi hingata raske, sest see oli nii tugev. See-eest oli tagasi paati v2ga lihtne ujuda, vesi lihtsalt kandis sinna.










Kohalike pulmi n2gime ka, mehed ja naised istusid eraldi, k6ik s2ravates riietes. Avastasin, kuidas Tobast kala pyytakse: neid jahitakse odaga! V2ga naljakas vaatepilt, kuidas v2ike murjam istub oma kanuus v6i kalda peal ja kala suunas oda tulistab.










Veel tegin natuke turistiasju ka: vaatasin bataki rahvustantse ja -laule. Tantsud olid t2iesti ideaalsed Sumatra kuuma ilma jaoks, keegi miskit ei liigutanud, ainult k2si ja pead natuke.










Samosiri saarel elavad maailma k6ige l2rmakamad konnad. Kui vihma sadas, siis need r66kisid nii k6vasti, et r22kida oli raske.










Seth on t2iesti haige mees, teeb haigeid asju ja toob mulle (peaaegu) halba 6nne. Reedel tegi ta koos minuga mootorratta6nnetuse, libisesime m66da libedat kakast asfalti, sain kena suure sinika ning infektsiooniga varba ja p6lve. Seth, vana tont, sai ainult minikriimustuse!





J2rgmisel p2eval kukkusin tema toa r6dult alla. Uus sinikas. Umbes pool minutit ei saaud hingata ka.





Ja siis pyhap2eval r22kisin temaga juttu ja kukkusin tooliga mingi 22re otsast alla. Muhk.





Yhes6naga hea, et minema sain :D Oli tore, aga tahtsin hirmsasti elusalt Austraaliasse j6uda.










J2rgnesid uued seiklused: infektsioon l2ks hullemaks ja pidin kogu oma j2relej22nud raha Samosiri haiglasse maha matma. Seth andis mulle praamiraha tagasi mandrile, kus teadsin olevat pangaautomaadi.










Pangaautomaadis oli raha otsas. Ja mina kinni Parapatis, j2rgmine linn pangaautomaadiga oli tunni aja kaugusel vales suunas ja mul oli KIIRE, sest viimane buss tagasi Medani l2ks kell 4. Nutsin ja karjusin nagu ikka kui k6ik pahasti on ja suutsin yhe toreda vuntsbussijuhi 2ra r22kida, et ta mu tasuta Medani viiks. P2ris tasuta l6una sain ka :P





Yhe bussiistme all oli kaks kinniseotud kana, kes muidu olid t2iesti vait, aga kui nad kurvis bussitrepist alla kukkusid, tegid p6rgul2rmi.










Ning eile tulin kurikuulsa Medan-Penang praamiga tagasi Malaisiasse. See on seesama pisike praam, mis iga kuu tolles avameres 2ra upub ja maailma hirmsamat merehaigust tekitab.










No ja mitte kui midagi, v2iksemad lained kui Tallinn-Helsingi liinil! Sain 6tunnise 6udusfilmimaratoni osaliseks. Praam oli kinnine, st polnud m6eldud v2ljas olemiseks, seet6ttu k2isid k6ik avariiv2ljap22su kaudu katusel suitsu tegemas. Sest indoneeslased 6 tundi ilma suitsuta kyll 2ra ei elaks!!










Istun j2lle Penangis, elu on lill, isegi katkise jalaga. Kohevarsti p6rutan tagasi Kuala Lumpurisse ja 6htul lendan Austraaliasse. Ainult kets on katki rsk, uusi vaja.

2 comments:

Unknown said...

Minu kohustuslik kommentaar. Nägin unes, et olime koos Austraalias, aga mind häiris natuke, et tagasisõidupiletit polnud. Näed milline konservatiiv. Igal jhul, elan sulle kaasa, nagu näha. Nii unes kui ilmsi. Ju ei jõua vombatit ära oodata.

jana said...

:D:D:D
mind pileti puudumine kyll ei h2iri, siin on palju h2irivamaid asju, n2iteks kleepekask2rbsed!

vombatijahile niipea minna ei saa, kraban enne paar kuud t66d...