poromaa

Sigatüügas

Sel semestril õpin Helsingi Ülikoolis soomlaste tarkusi. Elan koos 3 (homsest 4) lätlasega ning ühe eestlasega majas, mis asub saare peal metsa sees mere ääres ja peaaegu kesklinnas ka. Maja nimi on Hogwarts, sest siia pääseb umbes nii nagu Harry Potimeistris - trammilt on vaja tulla peatuses 10,5; matkata läbi metsa ja üle mägede suht telekamängu moodi üles-alla läbi tuulte ja vihmade ja seente ning siis on tarvis minna üle ujuva silla, mis õõtsub tormiga ikka päris jubedat moodi; ning maja ise näeb väljast välja nagu täielik müstikapeldik. Seest näeb ka välja. Väljast sisse eriti ei näe. Sõltub, kui hästi vaadata.

Kool on chill - sel nädalal oli mul iga päev 4-tunnine loeng/seminar vabadusest. Vabadus seisnes selles, et iga päev pidi end kella 10ks kohale lohistama, mis on ikka ülivara minusuguse loodri jaoks. Peale mu enda rahvusvahelise kursuse osalesid seal ka muud välistudengid ning ka mõned põdrakesed.

Elu Helsingis polegi nii hull, kui karta oskasin - ühistransport on viimase peal, teha on palju erinevaid asju, kogu aeg on kuskil miskit toimumas ja soomlased polegi kõik täielikud ülikinnised koomaloomad - siin on isegi täitsa pandavaid inimesi ka. Homsest olen juba terve nädala siin olnud.

Eile käisin Eesti Maja avamisel, mis asus kuskil täielikus getorajoonis elektrijaama vahel. Majal olid 2 gigantset korstnat, vist tahavad nad seal kedagi ahju ajada. Seestpoolt nägi koht välja nagu hiiglaslik reivila - üksainus suur valge ruum. Natuke sai reivi ka: esines Singer Vinger ning mingid väikesed koledates vestides poisid laulsid "oo-oooo, tantsin breigitantsu ma", kuigi breigist oli see sama kaugel kui porgand peedist. Kompensatsiooniks sai päris palju tasuta veini ning snäkke ja halba šampust ka. "Õhtu" lõppes täiesti ootustekohaselt Hogwartsis lätlaste šokolaadiviinaga kella 5 paiku hommikul.

Täna on meil rahvusvaheline häng ühe tuutori korteris, hakkan nüüd ennast valmis tuunima. Pilte ei viitsi praegu panna eriti, mul tegelikult on fotoka mälukaart ka kadunud, niiet hiljem.