kõverreaalsusesse sirgemaid juppe painutamas

filosoofide kõverreaalsus

soome moodi tantsu vihtumas

kodutee

koolitee ka --- kas saab veel romantilisem olla?

hukkamõist @ Reinis - niikuinii sai just jälle mingi lollusega hakkama. Reinis on selline poiss, kes muudab oma soengut maksimaalselt iga poole tunni tagant. Hobusesabast Väikese Müü krunnini pealael.

Soome kohtleb mind üsna hästi, niiet proovin ka temaga viisakas olla. Ainuke mure on jätkuvalt mu olematute (t)oakaaslastega. Meie Hogwarts on küll terve maja, aga meie päralt on vaid teine korrus, sest esimene on remondis - niiet jagame 5 tuba kuuekesi, kusjuures üks neist on elutuba. Niisiis on igas toas 2 hinge. Miskipärast on minu toas senini vaid 1: esimene tüdruk, hispaanlanna, suutis siin vastu pidada 3 ööd ning täpselt samal päeval, kui mina siia jõudsin, pidi ta keset ööd siit sääred tegema, kuna ta ei saanud enam hingata. Hiljem tuli välja, et tal on villaallergia (sic!) ning meie maja seinad on niivõrd nunnud ja looduslikud, et on seestpoolt lambavillaga vooderdatud.

Jäin üksi.
Uut üürnikku on aga vaja.
Leidsime ülikoolilehe kuulutuse kaudu siia veel ühe kuuevarbalise (lätlase ofkoors), kes pidi eile siia sisse kolima. Kunstitudeng, 26 aastat vana ning "üsna" ekstsentriline. Tuli, pani oma kohvri siia tuppa, siis läksime koos linna poole - mina trenni ning tema korraks ühe sõbraga kohtuma. Täna, umbes 27 h hiljem, pole ta ikka veel tagasi ega ka mitte helistanud ega miskit. Seetõttu helistasime ise talle, ta teatas, et ta ei viitsi enne kolmapäeva siia saarele end tagasi tassida. Lätlased tegid muidugi nalja, et mina hirmutan kõik oma toakaaslased minema.

Sel nädalal pole mul mitte ühtegi loengut. Tundub, et terve mu semester on üles ehitatud süsteemile, et nädal kooli ning nädal vaba. Mida selle ajaga peale hakata, on igaühe enda asi. Mina läksin täna üht loengut Hegelist kuulama, aga see oli nii surmigav, et homme vist küll tagasi minna ei taha. Reflekteerin niisama elu üle ja loen oma tuhandet raamatut. Saime ühelt britilt 16 GB igasuguseid filosoofia raamatuid ning artikleid - tundub, et ülejäänud tegevus eluks on mul kindlustatud.

Hoolimata sellest, et Hogwartsis on tõesti tunne nagu elaks kuskil täiesti Lapi tundras, käib siit 2 km kaugusele tegelikult maksimaalselt iga 7 min tagant tramm, mis sõidab ilusti kesklinna ning sadamatessegi. Tegelikult on kogu Helsingi ühistransport väga arenenud: igasugused erinevad liiklusvahendid sõidavad kella 2ni öösel ning lisaks lähevad igasse linnaossa ka spetsiaalsed ööbussid, mis "käivad" vähemalt iga poole tunni tagant.

Üliheal tasemel on ka spordisüsteem tudengile: 3 kuu limiteerimata külastuskaart maksab kõigest 40 eurot ning kehtib kõigis neljas ülikooli klubis. Ilmselt elangi poole oma siinviibimise ajast nendes, sest trennid varieeruvad igasugustest erinevatest võitluskunstidest mitme erineva tantsuklassini, saab mängida paljusid pallimänge, aeleda joogas jnejnejne. Ja no ilmselt tuleb ka mu ainuke soome keele oskus üsna trennipõhine, sest igapäevaselt ma muidu seda siin ei harjuta.

Mu metsas siin elab hullupööra palju oravaid ja kogu aeg tiirlevad mingid kotkalaadsed asjandused ka maja kohal, keegi nägi kuskil kitse ka. Lisaks käivad siin pidevalt mingid erilised soomlasvormid jooksmas ja oma koeri sopaseks tegemas.

Lätlastega on üldiselt üsna tore koos elada. Kättemaksuks selle eest, et üks neist, (n)Ugis, mu trenniveepudelisse ükskord viina sokutas (õnneks sain õigel ajal jälile), käisin eile ta peale porgandit riivimas.