hall vs onaneeriv maastik

ups, väike briis

Reykjaviki kuulsaim koht: hot dogi putka, mis on üle 70 aasta siin olnud ja mida on teiste hulgas külastanud ka näiteks Bill Clinton.. no keda huvitab. Rõve väike putka tegelikult, aga päevas müüvad nad vist sadu vorstipirukaid.

nii armas... jook nimega homojito ja kõrvale saab peperoonipitsat :)

Loengud on läbi ja jäänud vaid veel poolteist esseed valmis kribada.. ning no siis see pisike magistritöö ka. köömes. :P

Õues puhuv tuul on saavutanud uue astme: eile lendasid tänavatel lihtsalt prügikastid ringi, Reykjaviki umbes üks kuuest puust murdus ära, metallist liiklusmärk paindus täiesti vastu tänavat. kift. Öösel ei saanud magada, sest tuul puhus nii kõvasti. Proovisin vahepeal vastu ka puhuda, aga suitsetaja kopsumaht pole ikka päris see... Külas käinud Maša arvas, et jube hea bisnesplan oleks ju autodele puri külge keevitada ja niimoodi ringi kruiisida, kütuse peale üldse raha ei kuluks ja saaks kiiremini kohale ka. Või siis peaks endale ehk tuulelohe ostma, rattad alla panema ja jõuaks igale poole nagu naksti, kui tüürimise ära õpib.

Maša raputas oma maailma toredaima kreisisuse ja piiksumisega ilmselt terve pealinna läbi, nii vaffa. Pikka aega polnud ma saanud nii palju itsitada ja kiiresti rääkida ja igast väikseid sigadusi ka teha. Istun nüüd oma toas nagu ümmargune ruut ja tajun, kui VAIKNE elu võib olla. Enne ei pannud tähelegi.

Avastasin, et majahiinlane on täitsa tore poiss, oskab imelikke naljugi teha ja puha. Majaitaallase rõve lokkis pea ajab ikka südant pahaks ainult, topib oma karvast vuntsinina igale poole (k.a. minu tee sisse, ilma küsimata; jäkk :/ haha, kui ta seda mu sakslannast sõbrannale tegi, siis ta lihtsalt viskas pärast oma tee minema ja keetis uue, sest süda läks nii pahaks :D) ja on üleüldse Tüütu.

Niiviisi.. klatšiks veel, ega nad ise niikuinii aru ei saa ju mu blogist. Google translate'iga muidugi saaks. Igatahes, rootslasest sõber läks nädalavahetusel ühe eriti suure tapjamasina välimusega tüübi käest küsima, et mis tunne on paksu tüdrukuga vahekorras olla - selle kapi tüdruksõber seisis ta kõrval - ja sai selle peale muidugi otsejoones vastu nina. Nüüd vaene väike poiss käib ringi nagu Bonuse poe logo peal olev siga (tal kah "sinine" silm) ja on nagu üks õnnetusehunnik, vaene lihapallimaalane. Kaklusi on siin nädalavahetustel vastu hommikut tihti, aga ma õnneks olen selleks ajaks tavaliselt juba ammu kodus tagasi. Ei tea, mis andmetel Islandit üheks Euroopa turvalisemaks riigiks väidetakse olevat.. Reykjavikis on igasugustest kriminaalsetest intsidentidest ikka masendavalt palju kuulda olnud. Narko, vargused, kaklused.. minult varastati sall ära, kurat. Üleriideid pannakse pidevalt tuuri, kuna kuskil riidehoide pole ka. Lihtsalt mingi hetk avastad, et jakk on läinud. Ja siis see, kes jaki kaotab, võtab muidugi kellegi järgmise võõra jaki ja nii lähevadki kõik doominoefekti tulemusel koju võõra jopega. Targemad-kainemad (nagu siinkirjutaja :P) hoiavad kümne küüne ja hambaga oma asjadest pidevalt kinni.

Maša ja kahe sakslasega rentisime auto ja käisime linnast väljas ka, tegime läbi siinse põhituuri nimega Golden Circle. Sellele marsruudile jäi 3 vaatamisväärsust: Islandi suveräänsuse (siin on maailma vanim järjepidev parlament) väljakuulutamise koht Euroopa-Ameerika kontinentide kohtumiskohas (kaks kõrget kiviriffi); üks suuuuuuuuuur ja võimas lai kosk; ja maailma KÕIGE toredam geiser!!!! Geysir oli nii tore, et ma ei tahtnud üldse ära tulla seda jõllitamast, kuigi terve päev sadas pidevat vihma ja rõvemärg oli olla kogu aeg. Geiser on lihtsalt selline onaneeriv loodusnähtuskoll, et on üks suur vannilaadne auk, vett ääreni täis, ja siis see hakkab ühel hetkel natuke üle ääre ajama ja mulksuma ja varsti lendab välja lihtsalt oma viiemeetrine HULL VEEJUGA, koos suure tossupahmakaga! Ning siis see lendab tagasi oma auku, et umbes 5 minuti pärast uuesti pursata. Geiser ongi olemas lihtsalt mingi viieks sekundiks, ja siis natuke aega jälle pole geisrit, ja siis tuleb ta jälle. Üritasin mõned korrad filmida ka, aga iga kord, kui see purskas, ehmatasin nii hullult ja sain sellise adrenaliinilaengu, et pöörasin kaamera kuhugi suvalises suunas :P Pilti ka ei suutnud teha, liiga exciting noh. Ja läbi selle vihma ja tossu on väga raske midagi fookusesse saada ka, eriti minusugusel kobakäpal.

Aga kobakäpal oli siiski väga tore ja suur rõõm uuesti täiesti kreisit Islandi maastikku näha. Mitte miski mitte kuskil ei kasva, on vaid kõrbenud kõva maa või siis kuivanud rohuga kaetud künkad.. üksikud hobused, mõned kasvuhooned - siin on Euroopa suurim orgaaniline banaanikasvatus näiteks, kasvuhooneid on üliodav pidada maa seest tuleneva kuumuse energiaga - eriti üksikud nirused puuhaledused, kuskil suitseb, kuskil mulksub - ja igal pool on nii hall, nii hall, nii hall... tahaks hirmsasti suure värvipintsli võtta ja mõned kohad üle võõbata, erilist esteetilist ilu ei paku siin mulle miski. Aga väga huvitav on ikka, lihtsalt natuke kole :D