Tuesday, April 26, 2011

harjumuspäraselt veider

eestlaste ühismunad

ükspäev õpetati mind vietnami kevadrulle tegema, pildi peal tunduvad küll nagu, khm, kilekotti mässitud taaskäideldud salatijäänused, aga tegelikult oli nende riisipaberite sees igasugust head kraami + peale määriti maapähklikastet

mul on praegu samasugune nohu kui Gullfossi kosel

ahelsuitsetaja paradiis ehk looduslik nikotiinivaba esteetika islandi moodi, lisandiks ohtralt väävliaroomi

Hallgrimskirkja kirik - linna üks kuulsamaid ehitusobjekte; suur, sünge ja hall. Asub siin minu hotelli lähedal mäe otsas, pühapäeviti ärkan tavaliselt sealse hullumeelse kellamängu peale. Kuju meenutab kangesti orelit mulle. Tegelikult ta nii kõver muidugi pole, aga selle mäe otsas on alati nii hull tuul, et ilmselt puhus see mu fotokat hoidva käe muuhulgas viltu.

Aprilli lõpus on siin sama ilm, mis jaanuari alguseski - ööpäevaringselt mõned nirused õrritamis-plusskraadid. Tundub, et teisiti polekski Islandil võimalik; kui siia kauemaks jääksin, prooviksin kindlasti talvekasukat selga kasvatada.

Veider, et siin väidetavalt maailma ainsas lesbist peaministriga riigis abielluvad noored väga varakult ja teevad ruttu neid väikseid jubedaid peletisi. Ilmselt on üle veerandi mu kohalikest kursusekaaslastest abielus ja lastega. Mõnes mõttes tegelikult arusaadav ka - mis siin ikka suurt muud teha on, kui väljas jalutamine on 99% ajast mõttetu piin ning ainuke alternatiiv kodus passimisele on linna peal paaritumisreide teha.. viimast võtavad kohalikud muide üsna tõsiselt, tavapäraselt hallid-mind-ei-huvita-absoluutselt-milline-ma-välja-näen-või-millal-juukseid-pesin-kampsunimütakad muunduvad nädalavahetuse saabudes tundmatuseni: olenemata lörtsist või tormist on tšikkidel jalas suvekingad, võimalikult paljastav beibekleit ja nägu täies maalingus.

Veider, et mu toa kraanikauss on juba 3 kuud tilkunud ning olen ka vähemalt 3 korral seda erinevatele hotelliomanikele kurtnud, aga neil kõigil on savi, sest vesi on nii odav. Ja veider, et olen vist siinse sooja vee "aroomiga" juba täiesti ära harjunud - tõenäoliselt tahaks tagasi Eestis olles väikest mädamunakat kuhugi torudesse tekitada, lõhnatu vesi tundub umbes sama nagu teepuruta tee nüüdseks.

Oi kuidas mind on mu kõrvaltoas elav riisisilm välja vihastanud. Tal on jälle "laulu"hoog peal :S Algas laupäeva öösel kell 3. Jätkus järgmisel kolmel päeval, vähemalt 5 tundi jutti. Lauluks on Radioheadi The Creep - sõnadega "'cos i'm a creep, i'm a weirdow... etc", joriseb KÕVASTI ja KOLEDASTI. Ilmselt "laulan" talle varsti vastu ka, et jees juu aar, täielik creep ja friik, kurat, mine õpi superstaariks kuskil mujal või mediteeri vahelduseks vms. Majast ei lahku ta kunagi ,pesitseb siin oma pidžaamapükstes ja turtles'i-särgis juba jaanuarist saadik; keegi pole teda kunagi kuskil mujal näinud kui mõned korrad toidupoes ja siis paar korda koolis. Õpib islandi keelt, aga kui küsida, et miks, siis ta ei tea. Tüüp arvab, et mina olen imelik muide :) Ega ma vastu tegelikult ei vaielnud ka, aga sellele laulumaratonile loodan küll peatset lõppu, vastasel korral olen juba väga plahvatusohtlik. Nagu mõni siinne vulkaan. Üldiselt olen siiamaani ainult majaitaallase peale plahvatanud, ta niikuinii harjunud sellega. Samas mõtlesin, et proovin enda kallal nats järelkasvatamist teha ja üritan pigem konflikte ennetada, mitte kohe kogu auru välja lasta, ilmselt oli mul vahepeal nats juba housebitchi maine, ma kahtlustan. Om.

Veider, et apteekides moodustab enamuse müügikraamist kosmeetika, sukkpüksid ja maiustused. Ravimite valik on üliväike: näiteks ei müüda siin nohutablette, niiet olen juba vist üle kuu aja pidevas ninavoolavuses ulpinud, päästerõngaks vähemalt kaks pakki salvrätte päevas. Nina pealt tuleb nahka maha nagu kestuval maol ja ilus punane jõululik koloratsioon on mu lemmikul näoeendil ka.

Köögis on ikka jube kole mööbel, närvi ajas praegu mind mõte sellest. Ja kõik uksed sulguvad nii hullu mürtsuga, et mu süda jätab kodus olles umbes iga 5 minuti tagant lööke vahele. Samas õnnestus mul ükspäev näiteks selle peale jubedalt ehmatada, et lahtisest aknast kukkus kuivanud kaseleht mulle peale - kriiskasin nii, et maja ja vaene kõrval seisev sakslasest sõbranna värises (ja kardab mind senimaani vist natuke).

Aga no kõige veidram on see, et tundubki siin juba täiesti normaalne elada. St olen täitsa ära harjunud juba, et õues käiakse ainult siis, kui on äärmine vajadus või masohhismihoog; et poes on valik umbes sama "rikkalik", kui vene ajal (ainult et hinnad 10x kallimad); et väljaskäimisekohad on limiteeritud, ammu end igapidi ammendunud ja väga kehva muusikaga; et kõrvaltoas elab debiilik, kes JUST praegu jälle oma "Creepi" jorisema hakkas; et kraan tilgub 24/7; et ööpäevaringselt on väljas pidevalt sama hallitamistemperatuur ja nii juba pool aastat jutti; et pangakaardi PIN-koodi olen ilmselt ammu ära unustanud juba, kuna siin makstakse kõikjal vaid kaardiga, aga PINi ei nõuta mitte kui kuskil (tavaliselt isegi mitte allkirja); et toas on 3 voodit ja kõik on sassis; et igal pool on rõvedalt palju sakslasi; et tänavat ületades pole mõtet valgusfoori värvi vaadata, sest niikuinii läheb roheline punaseks enne, kui jõuad poolegi teest ületatud; et spordiklubis on enamus treenereid ja treenijad ilmselgelt korralikus ülekaalus, kuigi samad näod seal juba kuid käinud; ; et apteegist ravimeid naljalt küll ei saa; et leib on magus ja kala mädanenud; et pole loomi ega putukaid ega puid... enam virmalisi ka mitte, sest ööd on nii valged :) Iiiiiiks, tegelikult siin Reykjaviki Ülikooli (pealinna teine ainuke ülikool, asutati vaid paar aastat tagasi, väga uhke ehitis, kus dekoratsioonideks näiteks klaasitagused valgustatud mitteujutavad basseinid, katuse sisse ehitatud planeetide suundades paigaldatud värvilised lambid, keldrikorrusel meeletult suur mängutuba lauatennise-piljardi-lauajalgpallilaudadega jne) kõrval on mingi metsalaadne moodustis (puud on nirud, aga peaaegu nagu päris) ja seal elab kari jänkusid! Jäneseid ei pea siin toas keegi, hoitakse neid hoopis aias või kuskil prügikasti taga hoovis ja kui nad siis ammendavad end omanike jaoks, viiakse need sinna "metsa"; nii juba mitukümmend aastat ja seetõttu on nad seal jäneste kombel paljunenud ka. Ei karda üldse, hängivad niisama ülikooli ees või jõlguvad jalgradadel, kõrvad longus. Umbes nagu tudengidki.

Paps just helistas ja käskis magama minna - siin on kell 8 :)

Palun pange see hiinlane kinni.


5 comments:

T.T.London said...

Mulle meeldib lehtedest reisimuljeid lugeda. Mis sa arvad sellest, kui teeksid oma Islandi muljetest ka väikse artikli mõne Eesti lehe jaoks. See oleks hea võimalus pisut raha teenida.

jana said...

Olen sõbranna kaudu varem 2 reisiartiklit Ekspressi kirjutanud ka - üks oli see pikk reisikirjeldus Kohvris. Muidugi pole mul selle vastu midagi, aga niisama suvaliselt ei oska ma küll kuhugi pakkuda end nii :)

Anonymous said...

väga huvitav on neid su reisimuljeid lugeda küll jahh

ma ei ütle kes ma olen, aga vbl ma olen see hiinlane,
kes sul seal elab, kasutan väga advaanced samsungi translaatoreid ja särke värke :)

Eva Ligi Aydoğmuş said...

Kuule jah, ühtpidi ma peaks sind tänama, et mu on Islandist mingi pilt ja arusaam nüüd, sest ma ise ei pruugi sinna ju lähiajal sattuda, AGA teisalt, et sa niivõrd kreisi ja mahlaka keelekasutusega oled, siis tegelt on ju Jana-Island ja Island-Island kaks mitte samaväärset kohta ja kui ma sinna lähen neid nädalasiseseid kampsikuid ja nädalalõpnud kileviinereid kaema siis ilma sinuta poleks ju pooltki nii naljakas.

Ah kallis paike, tule koju, igatsen.

Aga postitus oli ägenz=)=) Pane edaspidi endast ka mõni pilt! Ja üldse veel pilte JAAAA. Ja kirjuta veel. Näiteks milline su jummalatavalinekärnaärnipäev välja näeb.

Aga Islandi eest aitäh=) Sa ei teagi seda, aga oled mulle lennupiletid kinni plekkind! Ja Majaitaallane kah, ei julge öelda, mis roppe asju ma temaga juba teind olen.

IM A CREEEEEEP IM A WEIRDO...WHAT THE HELL AM I DOING WRO-o-ONG....I DONT BELONG HERE.....

jana said...

mul ei ole mitte ühtegi jumalatavalistkärnaärnipäeva siin ju. kõik päevad on erinevad ;)

rohkem pilte panna ei taha - olen üldiselt liiga laisk, et pildistadagi. ja mulle meeldib mu blogi sümmeetria, et kui on, siis on 5 pilti.

jaa igatahes on kõik mu reisikirjeldused otseloomalikult vaid minu perversest vaatevinklist, ei pretendeeri ma ühelegi objektiivsele tõele siin. eks ma tõenäoliselt nati liialdan ka mõne asjaga :) kirjutan nii, et endal tore oleks, muu on suht sekundaarne.
jee väljas sajab lund, elagu kohesaabuv maikuu!

kallid kogu maailmale (märjad, külmad ja tatised kallid muidugi, mmmõnuš)