Küpros, küpriit, küprok

Küprosega kohtusin juba lennukis, mis tegi uhke siksaki-kujulise tiiru selle asuursinise Vahemeres kümbleva saarejupi kohal. Ja oli väga meeldiv esmamulje, mis seal viibitud aja jooksul sugugi kehvemaks ei muutunud.

Küprose kuratlik saba

Põhilise aja veetsime Larnakas, mis pole küll saareriigi esinduslikem kuurortlinn, kuid asub lennujaamale mugavalt lähedal ning on omal armsal moel hubane ja autentne. Turiste sinna siiski mõned ikka satuvad, niiet päris ainuturisteksemplarid me õnneks polnud ka keset küproslasi.

Linna esinduslikem bulvar kannab nime Finikoudes, mis tähendab tõlkes palme ning vastab ka täiesti ausalt kõikidele assotsieeruvatele kriteeriumidele:

 Allee lookleb piki mereranda kilomeetrite viisi linnast välja sealse soolajärve äärde, kus sügistalvel tantsivad flamingod krevettidega vana head toiduahela-flamenkot. Just krevettide söömine nad roosaks pidigi muutma.

Larnaka majad on madalad, natuke räsitud ja armsad. Nurgatagused on kohati veidi prügised, kuid kindlasti ei saaks seda linna räpaseks nimetada. Lõunamaa värk. Kõik õitseb kõikmõeldavates võimalikes ja võimatutes värvitoonides, inimesed kulgevad valdavalt rahulikult ja rõõmsalt. Kaanivad oma küprose kohvi, mis on türgi kohvi kõvasti lahjem laste-versioon ja vahivad niisama.

Paari õõvastava erandiga siiski... Küpros kui Aphrodite sünnikoht meelitab enda rüppe ohtralt muuhulgas ka seksituriste ning igasuguseid kahtlaseid tegelinskeid ma seal veedetud paari päeva jooksul nägin ka. Õnneks otseselt tüütama tulid vähesed. Võimalik, et peletasime emaga nad oma kõva kisa ja lärmi ja naeruga ise eemale :) Mingeid stripiurkaid jms rõvedaid silte eelkõige linnast välja sõites tee ääres nägime küll. Ja peenise-kujulist pudeliavajat täiesti suvalises jäätise-snäkipoes. Mingid silikoonrinnad olid seal ka, stressi maandamiseks vist vaestel poemüüjatel.

Küprose kultuur on huvitav segu kreeka ja türgi kultuurist; Larnaka kandis torkas silma peamiselt küll kreekalikkus nii toitudes kui majade fassaadides. Ka religioosselt on nad kreeka õigeusku ning nt ülestõusmispühad on seal alles tulekul. Nii sattusimegi neile hiiglaslikele ekstraveidratele kanadele ja munadele:

Lisaks torkasid silma kõikjal meeleheitlikult kliente leida püüdvad 6-ukselised taksoussid:

Kahel järjestikusel päeval käisime Larnakast väljas tunniajase bussisõidu kaugusel Nissi rannas ning pärast seda Aya Napas ja veidi kaugemal maad avastamas. Nissi ranna nimetus kõlab küll umbes nagu Võhma poriloik, kuid ega nimi randa riku - sinisemat ja selgemat vett lihtsalt EI ole võimalik ette kujutada. Ning et kohalike jaoks oli jätkuvalt talv (õues ju siiski vaid 25 C), oli rannas ka mõnusalt tühi ja piisavalt ruumi igas suunas end välja ringutada ja päikesepatareisid laadida.

Aya Napa taga Greco-nimelisel neemel asus võrratu looduslik kivisild:

ning sealsamas ka üks vahva merekoobas, kus kindlasti piraadid kunagi oma puujalgu ja enda-nimelisi krõpse peitsid:

Kokkuvõttes leidsin, et Küpros on üks igati avastamist väärt saar, kuhu tahaks kindlasti kunagi tagasi minna ja ka teisi sealseid paiku näha. Seal on aastaringselt saadaval värsked kohalikud puuviljad - ka praegu sain elu parimat vastvalminud pomelot ning avastasin ka uue puuvilja, loquat-i:

Lisaks tehakse seal vahvast kaaropi-nimelise puu viljadest magusat pruuni kleepuvat möksi, mis pidavat väga tervislik olema ja maitse on ka suht ok. Värsked mereannid ja kohalik värskendav vein ei jätnud samuti mind üldse mitte külmaks. Ning külmaks ei jätnud kohe kindlasti mind ka kohalik "talv" - sellise talve võiks täitsa Eestisse importida :)


P.S. Ema ei lubanud öelda, aga talle sittus poest väljudes lind lagipähe.