Baku võttis mind vastu hommikusöögiga lennukis kell 1 öösel ja näitas kohe maandudes oma kullatud ja igati kiiskavat palet: juba lennujaam ise nägi välja nagu klaasist loss ning esimene öine tiir kesklinnas võttis pehmelt öeldes ahhetama, sest rikkus ja sära oli kõikjal. Kohati oli arhitektuur samalaadne kui Tbilisi eelmise presidendi ehitatud pesukaitsme-kujulised sillad ja hiigeltoru-ooperiteatrid: igasugused veidrad ehituslikud lahendused, kus fantaasial puudusid igasugused piirid.
Rampväsinuna öösel kell 4 hotelli saabununa just eriti kaua magada ei saanud, kuna teadsime, et kell 11 on minek laevaehitusele, aga siis helistas administraator ja ütles, et kell 12.30 on hoopis minek ning 12-st saame hommikusööki. Kebisin siis ilusti üles, silmad paistes nagu morsal. Mida ei olnud, oli söök kell 12, suure lunimise ja pideva 2-minuti-pärast-tuleb vastuste peale lõpuks paar kanakintsu ja muud kõrvalist meile ette visati ja öeldi, et kohvi ei ole. Mis sest, et olime just näinud mitut kohvitassi hotelli lobbys. Siis tuli järgmine uudis: bussi ei tule ka 12.30, aga "millalgi" tuleb - keegi ei teadnud millal, kuidas või miks.
Seetõttu otsustasime minna turule, mis asub üsna lähedal, et vähemalt saaks raha vahetada ja mina endale hambaharja/pasta osta. Turg on umbes sama suur kui Viljandi linn, ikka tõeline kärarikas idamaine basaar! Hihh, aga tõesti vist absoluutselt KÕIK seal müüdav kraam on võltsitud, sest mu uus väidetavalt Oral B hambahari on rohkem nagu pottide puhastamiseks mõeldud traathari ja tükke tuleb ka juba küljest ära; hambapasta, mis peaks olema sama, mida olen korduvalt ostnud, maitseb kui kärnkonna küljest kraabitud. Aga nohh, see-eest oli odav :)
Pooleteiseks tunniks siiski tööle ma ka jõudsin, siis juba linna õhtusöögile kuni varaste hommikutundideni.
Täna on mul aga värskelt selja taga esimene täispikk tööpäev - 12 h ja tunne on täitsa hea. Vaba aega on mul küll umbes 2 tundi, enne kui eesti aja järgi kell 8 (sic!) magama minema peaksin, sest äratus on 5.30 ehk siis eesti aja järgi 3.30. Aga nohh, vähemalt ei saa kurta, et on igav, eksole. Laupäeviti peaks reeglina lühem päev olema ja siis pühapäev ongi ainuke päev, kus päriselt ka puhata saab.
Töötajaid on laeva juures sadakond. Ja mina olen üks kahest naisest nende seas. Mnjaaaaa.
Hotelli nimi on Qaradaq Hill, mis tõlkes tähendab Musta Mäge. Ehk siis elan Mustamäel, Kadaka turu läheduses :) Maja taga on suur puu-juurviljaturg ka ning just on valminud kohalikud hurmaad, granaatõunad, mandariinid ja viinamarjad, niiet minu jaoks täielik paradiis. Nälga siin kindlasti karta pole, sest kui tahta ükshaaval neid osta, saab lausa tasuta, sest nad ei viitsi vist nii väikest hinda arvutada.
No comments:
Post a Comment