Jana Andrusdóttir

Viimane nädalavahetus Reykjavikis on möödunud igati ootuspäraselt: palju inimesi, naeru, kisa, muusikat ja ringivehkimist ning vähe (peaaegu üldse mitte) und ja vaikust ja asjalik olemist. Tundub, et tendents jätkub - täna samuti plaanis õhtusöök ning jazzile minek... mu väiksed kurjad silmad on magamatusest paistes ja vihased, suht buldogi tunne on juba, aga noh, päikeseprillid ette ja kärab kah.

Islandlased on sama seksistlikud kui venelased muide - kohalike eesnimedele lisandub nende isa eesnimi ning liide -sson või -dóttir, mis viitab siis isiku enda soole. Mina oleksin näiteks Jana Andrusdóttir Tamm. Tegelikult ongi nii, et kui keegi kohalik mu nime küsib ja ma "jana" vastan ja seejärel ta pärib mu täispika nime kohta ja ma suudan sellele ainult oma hädise neljatähelise perekonnanime lisada, siis on tavaline reaktsioon selline, et "a mis ülejäänud nimi on?" Ja kui üritan siis selgitada, et ongi ametlikult ainult 8 tähega mind õnnistatud, siis neil hakkab minust kahju :/ Nojah võib-olla on tõesti natuke proportsioonist väljas, et nii pikk tüdruk ja räägib nii palju ja siis nii lühike nimi :D Viikingid..

Et väljas on juba mitu päeva umbes 12 C sooja olnud, siis kohalikud on kõik oma rannarõivad välja rookinud ja kepsutavad ringi t-särkides, lühikestes pükstes ja lahtistes kingades, muretu suvevile huulil.