jana (k)reisid: Sinimunad ja kanavarbakeedus

Olen taas ühe elamuse võrra rikkam: ühel hommikul läks hotellis vesi ära täpselt siis, kui olin juuksed hoolikalt kokku šampoonitanud. Seep silmas, helistasin vastuvõtulauda ja küsisin, et mis toimub, selle peale öeldi, et enne 2 tundi ei juhtu midagi (tegelikkuses läks oma 10 tundi muidugi). Ega’s midagi, tegin nagu vanasti: lasin omale tuppa toimetada suure püti vett ja plastmasskopsikuga kuidagi loputasin.

Ja kui siis juukseid suure kiiruga föönitama hakkasin, kuna kogu veejama võttis oma pool tundi aega, kärssas föön läbi, alguses oli prõgin, siis tuli suitsu ja siis enam ei töötanud. Juba teine föön sama nädala jooksul. Elagu Kadaka turu kraam – selle asemel et osta tubadesse kohe üks ja korralik, on mul nüüd kasutuses juba kolmas juuksekuivatusaparaat, äkki paar korda peab veel vastu.

Nüüdsest olen igatahes väga tänulik, KUI hommikuti a) on vett, b) see on veel soe kah. Sest väga sageli on minu korruse vesi hommikuti külm. Kui põhjust küsisin, öeldi, et neljandal korrusel oleks muidu ohtlik kui kuum vesi kogu aeg sisse lülitatud oleks, sest kogu maja võib õhku lennata. Hea teada!

Hotelliga olen kõvasti maadelnud ka söögi osas, nüüd on minu teine amet toidukriitik, sest täidan õhtuti vastavat hinnangulehte. Valida on kusjuures kas "väga halb", "halb" või "hea", nii optimistid nad polnud, et ka "väga hea" sinna kirja panna. Nõuame inimväärset toitu, ei midagi erilist. Lihtsalt, et toorained oleksid värsked, et puuviljad poleks hallitanud, et viinerid poleks ainult need maailma kõige odavamad, mis kardetavasti ainult jahust ja kanavarvastest koosnevad, et munad poleks tumesiniseks keedetud, et kana poleks asfaldihall ja ilma igasuguse maitseta, et söögi kõrvale oleks peale vee ka midagi muud juua... noh, sellised pisiasjad, aga siin peab nende nimel ikka karu moodi võitlema. Ükskord ma veel uurin välja, mille eest see hotell 4 tärni küll on saanud. Võib-olla, et 40-tärni süsteemis.

Pühapäeva hommikul sööma minnes nägin taas, kuidas meie töötajate uste vahelt kurbade nägudega müüdavad naised välja hiilisid. Ju siis olid pettunud. Ma ei tea, ma ei suuda ikka aduda, kuidas neil endil alandav pole igal nädalavahetusel seksi eest maksta. Isegi minul oli alandav neid naisi näha. Terve naissoo pärast.

Täna on siin järjekordne riigipüha, neid on Aserbaidžaanis vähemalt üks iga kuu. Mis tähendab, et tööl ühtki kohalikku ei ole ja kõik asjad venivad. Nagu üks lõputu näts, mida me oma laevaga siin venitame, varsti teeme mulli ja siis käib PAUK.

Kuna mu tööpäevad on jätkuvalt vaid 7-tunnised, ostsin eile omale linnast vardad ja hakkan kuduma. Äkki teen ka tellijafirmale ettepaneku, et kui mul tööd siin nii vähe on ja hotellis samas ei viitsi ju iga päev ainult filme vahtida ja kohapealt soetatud lektüüri lugeda, siis hakkan neile sokke kuduma, panen iga päev kell 15:00 siin kontori ette putka püsti ja bisnis käima!