Pakivein ja suits

Teisip2eval 2raminemisest ei tulnud muidugi midagi v2lja.

Hommikune 2ratus kujutas endast seda, et hostelikolakas sadas meie tuppa kell 6 30 sisse ja kamandas poisse t66le. Poisid ei pidanud yldse tegelikult sel hommikul kuhugi minema, aga s6im oli v2gev, ajas k6ik yles. Kolakas ytles, et kui te praegu t66le ei l2he, siis pakkige asjad ja minge 15 min p2rast minema. Minu ja Triinu kohta ei 6eldud mitte midagi, olime l2bipaistvad. Rain s6imas hosteli omanikku orjapidajaks, kuna tema tunnistuse j2rgi olid osad tydrukud n6us t66d tegema 20 doltsi p2ev.

Siis tuli kolakas natukese aja p2rast tagasi ja vabandas. Ehk siis ajas poisid uuesti yles ja seletas, et ta ajas jah midagi sassi.

Mina, Triin ja Rain pidime samal hommikul niikuinii h22letama hakkama, niiet meil olid asjad pakitud ja plaaniks varajane lahkumine. Tahtsime h22letada tagasi Adelaidei HYYYYYYYP , kuhu supermarketimehed olid lubanud meile t66d sebida.

P2rast paari koputamata kylask2iku hostelityytuste poolt suutsime ennast yles ajada. Supermarketimehed olid olnud kyll lahedad, aga samas tundusid kahtlased ka, kuna yritasid eelk6ige ikka ainult minule ja Triinule t66d sebida. Seet6ttu m6tlesime, et proovime ikkagi veelkord ymburskonda t66le saada. J2rgnev p2ev m66duski erinevatele telefoninumbritele helistades ja totaalselt erinevaid plaane tehes, vahepeal sajad suitsupausid.

6htuks olime j6udnud nii kaugele, et mitte midagi ei funganud ja tahtsime ikkagi tagasi Adelaidei minna ja n2ha, kuidas seal l2heb. L2ksime Triinuga hostelimuti k2est Adelaidei h22letamissildi jaoks markerit kysima. T2di oli t2itsa kohkunud, et mis m6ttes me 2ra l2heme, tal ju meile t66 leitud. Seletasime, et jaa, t66d tahame kyll, aga me pole n6us p2ev otsa rygama paarikymne dollari eest. Mutt ytles, et 2rge muretsege, paari tunni p2rast tuleb onu, kes on leidnud meile HEA t66.

Ehk siis j2ime ootele. Ytlesime ka, et kui teda usume, siis me enam see 6htu kuhugi liikuda ei j6ua.

Pakiveini ja suitsu ja pakiveini.

Hostelit2di tuleb tagasi ja teatab, et tal on meile supert66. Palgast ei r22gi midagi, topib Triinule v6tmed pihku ja teatab, et ta on autojuht. Veab meid auto juurde kaasa ja yhelegi kysimusele ei vasta.

Suitsupausid.

Ilmneb, et meie reaalne palgaootus seisneb 30 dollaris esimesel p2eval, t2di seletab jumala r66msalt, et t66 on progressiivne ja j2rgmine p2ev hakkame teenima juba 40 jne. L2ksime n2rvi, sest see oli t2pselt selline t66, mida me EI tahtnud teha, t2ielik orjateema ja Rain s6imas j2lle teda orjapidajaks. Ytlesime t66 l6puks yles, t2di l2ks pakkus seda teistele Eesti tydrukutele – hostelis oli umbes 15 eestlast kokku muide – ja nad teenisidki j2rgmisel p2eval 30 dollarit, normaalne oleks olnud u 130.

Rain kuulis vahepeal hostelimutilt, et neil ongi t66l rida asiaate ja muid tegelasi, kelle passid on juba pandis tasuks 66maja eest. Neil pole mitte kuhugi minna, nad on t2iesti sundolukorras ja v6tavad vastu k6ik sibit66d orjapalga eest, mis neile pakutakse. Tasu katabki ainult 66maja -20 dollarit – ja tasu autoga t66le ja tagasiviimise eest, j2relej22nud paari doltsi eest s66vad kiirnuudleid. K6ik raha on muidugi mustalt makstud ka.

Otsustasime j2rgmisel p2eval lahkuda ja hosteli peale kituda, sest nende bisnes on t2iesti illegaalne.

Hommikune 2ratus kujutas endast taas karjuvat hostelikolakat – hostelimuti mees, kellega kahepeale on neil maailma koledaim laps ka – kes oli j2lle midagi sassi ajanud. Ja siis taas j2rgmine koputamata tuppa sisenemine ja m6ttetu vabandamine.

M6tlesime kolmekesi, et kuna olime olnud konkreetselt sunnitud hostelisse edasi j22ma, siis me 66maja eest ei maksa ka. Vahepeal olid mingid arusaamatused, kus Triinu ikkagi maksma kutsuti, aga l6puks saime siiski lihtsalt jalga lasta ja raha ei kysitud. Vahepeal oli hosteli omanik j6udnud Raini ees tuhandeid vabandusi paluda ja 6elda, et kui tore, et ta ikka seal hostelis 66bis jne jne, kuigi samal hommikul oli Rain teda just s6imanud ja maksmata 66binud---syrr.

J6udsime oma kodinatega ainult poe ette ja hakkasime igasuguseid plaane j2lle tegema.
V2lja tuli muidugi ainult see, et l2ksime parki.

Pakivein ja suits, pakivein ja suits, kari eestlasi, eesti muusika ja t2ielik idyll, nagu me juba harjunud olime.

J2rgmine hommik. Mina ja Triin 2rkame taaskord meie neetud hostelis, Rain oli yksinda parki laulukaare alla magama kobinud, kus teda tyytas jamaika-india-malaisia=keegi ei tea kust p2rit mees.

Sai k6rini. V6tsime end taas kord kokku, asjad juba 2 p2eva pakitud olnud, ja l2ksime tagasi linna (Mildurasse).

Park, hea avalik muusika – saitearukyll – ja niisama chill.

Yks t2di tuli t2iesti lampi kysima, kas me otsime 66maja v6i nii, me vastu, et ei, 66maja pole yldse oluline, tahame ainult t66d. Andis mingi kontakti, aga sellest ei tulnud suurt midagi v2lja. Otsisime m66da linna 2 tundi, et osta kitarr ja tunda ennast veel m6nusamini, Rainiga k2isime pool linna l2bi aga kitarri(odavat, raha polnud v2ga) ei saanud kuskilt. Vahepeale j2i veel rida syrre seiklusi ja juhtumeid...

Raini muusikaiha rahuldas Busseltonist 10 doltsiga soetatud suupill.

6htu edenedes kogunes meid parki ikka p2ris korralik kamp eestlasi, kes k6ik olid hostelist 2ra tulnud. Hostel oli ilmselt peaaegu t2itsa tyhjaks j22nud, k6va au sees hoitud eestlased olid ju jalga lasknud. Meie kamp sai viieseks kokku tagasi, v.a Rynt ja Eku, kes olid juba maksnud veel yhe 6htu eest hostelis ja pidid j2rgmisel p2eval kuhu iganes j2rgi tulema.

L6puks suutsime end kaubelda kesklinna hostelisse, kuhu teised 5 eestlast olid t66d saanud. Mitte midagi maksma ei pidanud, h6ivasime diivanid (hosteli sissek2igu ees 6ues, nii et keegi sealt enam m66da ei mahtunud ja elanikud k2isid ringiga tagantuksest---bossid) ja p6randad ja yhe iirlase maki, kust j2rgmisel hommikul kuulasime koorilaule.

Pakivein ja suits, idyll.

Hommikul j6udsid j2rgi ka Eku ja Rynt. Kohapeal leidsime yhe eestlase kaudu yles yhe teise eestlase – Kaarli, kes oli juba pool aastat Milduras elanud ja baarmanina t66tanud. Minul ja Triinul tekkis idee sebida end tema kaudu t66le. Rainil oli olemas kindel t66koht s6prade s6bra Markuse kaudu Strathmertonis u 500 km kaugusel Mildurast.

P2ev arenes edasi Kaarli juures. Pakivein ja suits, t2ielik idyll.

6htuks polnud me loomulikult j2lle kuhugi omadega j6udnud. Kaarli korterikaaslane sai koju tulles t2ieliku shoki, kui meid 10kesi koos n2gi – osad eestlased olid kesklinna hostelist ka kaasa tulnud – ja meid aeti minema.

L2ksime parki otsima. Vahepeal paar teejalga. Me olime Triinuga p2eval saanud kindla s6na, et saame Kaarliga samasse pubisse reedest t66le, leinasime ette oma aega ilma meie uue kambata, kuna pidime maha j22ma ja ylej22nud rahvas pidi koos Rainiga Strathmertonisse minema.

Ma ei suutnud. Jah, minul ja Triinul oleks olemas olnud t66, oma tuba k6igest 50 doltsi eest n2dalas ja Mildura oli v2ga ilus ja nunnu linn kah. Aga no ei suutnud lihtsalt seltskonnast lahku minna, syda tilkus verd ja soolvett.

Otsustasin Kaarli juurest oma kodinad kaasa v6tta ja kambaga parki magama minna, Triin j2rgnes. Kusjuures kotid t6in Kaarli juurest 2ra vastu 66d, just siis kui otsustasin pakiveini otsas murul istudes kampa mitte maha j2tta---tuju l2ks k6igil kohe paremaks.

Siis tuli Sassi ja Molli juurde, kes sel hetkel kahekesi teepervel tsillisid, autoga yks india naine, kes kutsus meid t2iesti lampi tasuta oma hotelli 66ks. M6eldud, tehtud. L2ksimegi viiekesi kohale, telekas ja suits.

J2rgmisel hommikul s6itis Rain yksi bussiga ees minema, kuna tal oli ju kindel t66 olemas, mina ja Moll ning Sass ja Triin h22letasime j2rgi Strathmertoni poole. Reaalselt saime neljakesi kyyti yhe rekkaga mingikohanimillenimulmeeldeeitule ja j2ime yhte rekkaparki 66bima.

Ja meid tuli kummitama OPOSSUM!!!!!! Eriti nunnu, pisike ja karvane!! Tegin rida pilte ka, kuna ta tegi meie pundile oma 4 luurekatiiru peale. Triin ja Moll k artsid, kuna m6tlesid, et 2kki tuleb 66sel mingi v2he suurem loom kollitama D

Muide, iga kord, kui oleme kambakesi kogu oma pagasiga ringi kakerdanud, oleme leidnud kuskilt t2navalt suure ostuk2ru, kuhu k6ik oma asjad oleme sisse pannud ja siis yks poistest on seda lykanud.

Hommikul h22letasime igatahes 2 pluss 2 ning j6udsime p2rastl6unaks neljakesi Sheppartoni, mis on u 50 km Strathmertonist.

Park, pakivein ja suits, raha sai k6ik viimseni otsa.

Triin, meie viimane rahaga inimene, oli oma kukru eelmisel p2eval unustanud rekkasse, juht tunnistas 6nneks yles, et tal on see olemas ja et kunagi saab k2tte ka, tal lisaks veel ntx autojuhiload ja pass seal.

Niisiis, j6udsime neljakesi yleeile (teisip2eval) Rainile j2rgi Strathmertonisse, taas h22lega. Minule ja Mollile tuli j2rgi auto, kes yldse polnud planeerinud linnast v2ljas6itmistki, aga tal lihtsalt hakkas meist kahju ja ta t6i meid terve maa siia 2ra, farmi ukse ette, andis suitsu ja asju ka.

Farmi nimi on Cactus Country. Siin on ka juba ees kari muid eestlasi, praegu meid kokku vist ca 13.

Korjajaid on k6iki juba piisavalt, korjatakse suvik6rvitsaid ja selliseid asju nagu squashe. Kuna meie neljakesi oleme siin t2iesti ekstra, leiti meile k6igile t2na muud t66d. Sass ja Moll kaevasid mingeid auke ja niitsid heina, mina ja Triin koristasime t66andjate maja. Me k6ik oleme v2ga 6nnelikud selle yle, kuna korjajate t66 on kindlasti kordi hullem. P2eva l6puks anti meile k6igile 50 dollarit, et saaksime poodi minna syya ostma, meil k6igil oli raha t2iesti otsas.

Ja nyyd istungi siin maja hoovis pimedas tugitoolis ja kuulen taustaks eesti muusikat ning eestlaste pl2ma.

Eilne vabariigi aastap2eva 6htu – pakivein ja suits.

Mina 66bin koos Raini ja Markuse ja yhe sakslasega autohaagises, Triin, Moll ja Sass telgis, HAAAAHHH, autosuvila rokib!!!!

66d on kylmad, p2evad palavad. Oleme u 170 km kaugusel Melbourneist.

N2gime t2na p2eval puu otsas p2riiiiiiiiiiiiiiis kahte KOAALAT!!!!

Kuna eile netti ei saanud, siis t2na paneb blogi ylesse Rain, kelle s6nu te just silmate. Jana ja Triin tegid eile koristust66d, lootes t2na sama t66 peale saada, l2ks teisiti. Jana k2is just pausil, oli l2bim2rg ja v2ga vihane—tema pandi t2na mingeid kaste t6stma, tempokas, raske ja m2rg t66, aga ilmselt saab ta hakkama.

Muideks, t66d selles farmis ongi v2ga karmid, kuuldavasti yks hullemaid AU-s. Nende roheliste ja kollaste junnide(suvik6rvitsad ja squashid) korjamine on v2sitav ja valus, kubjas on piitsaga selja taga piltlikult ja sul pole aega ennast sirutadagi. Mina olen seda t66d teinud 3 paeva ja t2na pidid Sass ja Moll ka sama t66d minema tegema, kuigi nad ise lootsid muruniitjaga ringi uhada. Eks 6htul kuuleb, kuda oli. Mul vaba p2ev t2na. Ilmselt ei j22 me siia liiga kauaks.

Lihasevalu leevendamiseks on 6htune menyy ilmselt pakivein ja suits---hyyyyyyyyyyyp.