Selja taga on 72-tunnine töönädal, iga päev 12h aseri
hullumaja. Algab hommikusöögiga hotellis, kus väga tihti on kurgid-tomatid
lahti lõikamata, sest siis inimesed neid ju ei võta ning hotell saab õhtul
neist salatit teha; puder on supp ja munad koorte külge kinni kleebitud. Siis
sõidame täpselt 6.30 töökohta sadamas, kus tavaliselt maadlen tundide viisi
internetipuudulikkusega – miskipärast on eelkõige just minu tutikas tööarvuti
täiesti võimetu aseri internetti ühenduma ja kui see ka õnnestub, siis
maksimaalselt tunni aja pärast on läinud.
Lõuna on 11.30-12.00-ni ühes
söökla-laadses ruumis, kus kokad lajatavad meeste taldrikutele kartulit ja
liha. Mina muidugi olen esimesest päevast saadik iga kord nillinud, et pssst,
kas teil mingeid juurikaid ka on; ning iga kord on nad leti alt või köögist
mõne maitsva juurviljatoidu välja võlunud, niiet olen väga rahul J Söögi kõrvale juuakse
airani (soolane keefiri-vee segu) ja otse loomulikult musta teed. Aserid eriti kohvi ei
joo, aga see-eest läheb neil liitrite kaup a musta teed küll, alati suhkruga.
Praegu on meie projektiga naistest seotud ainult mina ning üks äsja saabunud maalrite ülevaataja, ülejäänud 100 on kõik mehed, päris veider. Minu töö seisneb peamiselt igasugu sahmimises: töötajate ajakavade-tabelite-allkirjade organiseerimises, busside-taksode, kontoritarvete ja igasuguse muu jura tellimises ja veel palju-palju asju, mis jooksvalt tekivad. Homme kolime oma praeguse kontoriga dokki ja tekitame sinna endale konteinerkontorid. Laevas sees pole ma veel käinud, aga loodetavasti homme või nii õnnestub see šedööver ikkagi ära näha, sest siis saan eelmise assistendi turvariideid laenata, niisama sinna keegi minna ei tohi ja mulle ainult ekskurseerimiseks uut turvakostüümi keegi kahjuks tellima vist ei hakka ka.
Täna oli vaba päev, oiiiiiiiiiii kui hea, käisime Baku pöörlevas teletornis lõunatamas ja natuke šoppamas. Liiklus on pehmelt öeldes hullumeelne, kõik teevad lihtsalt, mis tahavad. Ja kell ongi juba 10 ja peaks kohe magama minema, et sama rutiiniga homme varahommikul taas pihta hakata.
kohmetud juurviljakotletid vs kebabike lõunasöögiks töösööklas, vaikelu
sulnis vaade dokist, kuhu kolime homme konteinerkontorisse
Baku kesklinnas on öösel kõik valgustatud, ükski kass ei ole hall
linnamüür lillas kleidis
naftaparadiisi märg unelm: nafta puurkaevud
teletornitamas aseri moodi
vaade teletornist sinisele Kaspia lombile
aserite au ja uhkus: veel hiljuti maailma suurim lipp, selle taga paistab 2012. aasta Eurovisiooni hütt
Flaming Towers ehk leegitsevad tornid: öösiti liigub nende peal led-valgustitega loodud leek
No comments:
Post a Comment