Bukit Lawangis, dzunglikylas, polnud internetti, seet6ttu pole ka kirjutanud. V6i noh, koht, kus internet peaks olema, oli olemas, aga internetti ikkagi ei olnud.
K2isin l6puks ometi 2ra oma kauaoodatud junglimatkal! Koos kahe hollandi tydruku ja kohaliku giidiga, giid oli kohustuslik. Ja imelik. Tegi oma dzunglinalju. Teekond oli v2gav2ga raske, enamus ajast tuli yles- v6i allam2kke ronida. M66da megasuuri puujuuri ja muda, sest see oli vihmamets ning teenis korralikult oma nime v2lja, vihma ja muda oli ikka kuhjaga. Matkasime umbes 4ni 6htul, siis j6udsime laagrisse.
Ja n2gin kolme orangutani!! Orang-utan, t6lkes metsa-inimene, on yks v2hestest inimahvidest sellel planeedil. Ta elab peale Sumatra veel ainult Borneol (Kalimantanil malai keeles, saar on jagatud Indoneesia ja Malaisia vahel), niisiis oli see t2iesti ainulaadne v6imalus. Orangutanid on laisad ja aeglased, enamus ajast k66luvad niisama puu otsas. Taman Leuseri rahvuspark tegeleb nende rehabiliteerimisega ja liigi s2ilitamisega, osad orangutangid suudavad vaid kohalike rangerite poolt antud banaanidest veel elada, sest ei saa dzunglis ise hakkama.
Me n2gime nn poolmetsikuid orangutane. Esimene neist, nimi oli Sandra, j2litas meid umbes tund aega, hyppas puu otsast puu otsa ja uuris, kuhu me l2heme. Kui tegime puhkepeatuse mingi puujuure otsas, tuli ta ka puu otsast alla ja uuris meid. M6ned orangutanid on ohtlikud, sest v6ivad kurjaks saada ja inimesi rynnata, eriti pakuvad neile huvi turistide seljakotid, sest seal v6ib ju toitu sees olla. Meie giid suutis 6nneks sellist olukorda v2ltida. Aga vahetu kohtumine selle suure oranzi elukaga oli kyll kordumatu elamus.
Lisaks elab Taman Leuseris veel 3 sorti inimahve (apes), gibbonid, gorillad ja miski veel. Ning 4 sorti ahve (monkeys): Thomas Leafi ahv, keda me ka n2gime, sinisev6itu pika sabaga murjam, pikasabaline makaak, lyhisabaline makaak ja seasabaga makaak.
Paabulinde n2gime ka! Ma isegi ei teadnud, et nad vihmametsas elavad. Tegid hirmus k6va kisa ja siis me hiilisime neile l2hemale, oli isane ja emane. Saba lahti ei rullinud, lohistasid niisama j2rel.
P2ris paljud sumatralased s66vad senimaani vaid n2ppudega. Teevad riisist ja kastmest v6i mis iganes neil banaanilehe peale laotud on, v2ikesed p2tsid ja topivad n2ppude ja p6idlaga suhu. Nende v2itel on see maailma mugavaim viis syya, sest nad suudavad tavap2rasest Aasia stiilist lusikas+kahvel kaks korda kiiremini n2ppudega toitu suhu toppida. Olin ka sunnitud dzunglis seda proovima, sest s66misriistu meil kaasas polnud, ausalt 6eldes oli p2ris r6ve, aga t2iesti v6imalik.
Laagris oli lisaks meie kambale veel havailane, sakslane ja kaks inglast ning nende giidid. Laulsime, tegime trikke (kaartide ja tikkudega) ja r22kisime tarka juttu. 6htuks olid kohalikud giidid ilge hunniku toitu valmis kypsetanud, siis oli 6nneks v6imalik lusikaid ka kasutada. Ujusime kose all ja j6es ka, laager oli nende l2hedal.
J2rgmisel hommikul olid k6ik lihased oiiiiiiiii kui valusad, sest matk oli ikka p2ris t6sine... niiet mina ja hollandi tydrukud rohkem matkata kyll ei suutnud. Siis s6itsime m66da j6ge kylasse tagasi, vahendiks oli auto sisekummidest kokkuseotud parv, j6evool lihtsalt kandis meid tagasi.
6htuks oli meie 66majas elekter l2inud, kusjuures see oli esimene kord juba mu kuuajase reisi jooksul, kus elektrikatkestust kogesin - olin valmistunud ikka palju sagedasemaseks pimedasistumiseks. Aga polnud hullu midagi, kyynlad ja kitarr lahendasid k6ik probleemid.
Ning eile s6itsin koos hollandi tydrukutega tagasi Medani (brrrrrrrr), nemad l2ksid lennuki peale ja mina s6itsin bussiga siia, Toba j2rve 22rde. Ekspressbussiga, hahaa, ainus vahe tavalise chickenbusiga oli see, et buss peatus veelgi rohkem, et inimesi maha lasta-peale v6tta, sest buss oli suurem.
Toba j2rv on maailma suurim vulkaanilise tekkega j2rv. Keset seda on u Singapuri suurune saar, mille suurimaks linnaks on Tuktuk. Siin ma praegu olengi. Kliima on v2ga m6nus, t2iesti nagu Euroopa suvi, ei ole liiga palav ega niiske. Ja j2rvevesi ikkagi u 25 C. Enamus saareeelanikest on kristlased, yhtki mosheed siin pole, kuigi j2rvekaldal on moslemid.
Ymber saare jookseb kitsas asfalttee, on ka bussid, aga need l2hevad ainult yhes suunas ega tee meelega ringi terve saare peale, sest otseloomulikult tahavad saareeelanikud, et turistid v6taksid takso vms maksva transa, et k6ige 2gedamatesse kohtadesse (nt kuumaveeallikatele) minna. Kiusukad.
J2tkuvalt on k6ik v2ga roheline, banaani-, mango- ja muude imelike puuviljade puud igal pool, majad on v2ikesed ja nunnud. Nagu vist mujal Sumatral, on iga nurga taga v2ike restoran v6i pood, mille omanikud nendes ka elavad ja k6iki muid asju teevad. Inimesed on 22rmiselt s6bralikud, pakuvad abi rohkem kui vaja. Ja mulle suureks yllatuseks ei pyyagi pidevalt mind lohku t6mmata, p2ris paljud neist lihtsalt tahavad aidata, suur naeratus n2ol.
Tegin hommikul v2ikse tuuri ja avastasin, et pea igas kolmandas putkas v6i kohvikus myyakse maagilisi seeni. Hmnjaa, hommikus66giks magic mushroom pancake... valisin siiski puuviljadega :D Seened on siin t2iesti legaalsed ja osa kohalikust kultuurist. Kuigi kanep on illegaalne, tarbib seda vist peaaegu iga sumatralane, keda kohanud olen. Korralikest moslemitest on k6ik j2tkuvalt v2ga kaugel, rummikoola, 6lu v6i kohalik palmik2rakas on igamehe menyys. K6ik mehed suitsetavad.
V2ga suur osa Sumatrast on kaetud palmipuuistandustega, palmiviljadest tehakse palmi6li. See on loodusele muidugi 22rmiselt saastav, sest tegu on monokultuuriga, mis tarbib v2ga palju pinnasevett ja s66b teised taimed ning sellega seoses ka loomad lihtsalt v2lja. Enamus neist kuulub Inglise firmale nimega Lonsum (London + Sumatra). Lisaks on ka palju kummipuuistandusi, mis pole pooltki nii laastavad, kui palmiistandused, aga ei too nii palju kasumit.
Paljud kohalikud n2rivad beetlip2hklit, nagu Indiaski. Beetel on kerge toimega uimasti, mis piisava tarbimise j2rel v2rvib hambad igaveseks tumepunaseks v6i kakapruuniks. Nii kui vanainimene naeratab, siis ma v6patan, p2ris kole on.
Mingi kahtlane 2mblik ronib siin ringi, ei tea, mis ta tahab.
Kahjuks unustasin dzunglimatkale oma fotoka kaasa v6tta, aga hollandi tydrukud lubasid mulle orangupilte hiljem j2rgi saata.
No comments:
Post a Comment