iga p2ev on hommik

roosipoiss

ilusad v2rvilised subtiitriaalsed unen2od

no see ongi see kuramuse v2ike peldik opossum!!!

dajam buthok urum

katus s6idab siin niimoodi

Esmasp2evasest vara hommikul h22letamisest sai hoopis selline asi, et tulime eile 6ise bussiga Rainiga kahekesi Melbournei. Buss oli nagu needus ise, siia oli maad k6igest 500 km, aga see tont s6itis ikka 9 tundi. Mingis tunniajases pausipeatuses me magasimegi seal pinkide peal.

Karavanipargis oli 6nneks selline systeem, et v6lgnesime oma telgi eest n2dala rendiraha, aga karavanimutil oli, nagu alati, k6ik sassis ja siis Rain kauples natsa alla ka ja siis saime 45 taalaga tulema. Mhmm, siis l2ksime bussijaama, et uurida, mis ka bussipiletid maksavad, kuna Rainil on umbes 453 kotti ja h22letamine oleks olnud ylikeeruline (loe: kohutavalt tyytu) ja siis ostsime piletid 2ra ka.

Ja SIIS alles l2ksin ma pangaautomaati oma kontoj22ki vaatama. Ilmnes, et meil oli kahe peale j2rgi j22nud 35 dollarit :)

Niimoodi me siin nyyd siis olemegi. Ja no kui siin ka t66d kohe ei saa, siis ma ei tea. Eiei, kindlasti saab. Ilus linn on, kiire ja pintsaklipslik siiamaani. Trammid igal pool, trammipeatused keset teed (aru mai saa, kuidas saab niimoodi normaalselt trammi oodata, tramm s6idab yle varvaste ju! v6i kingaotste, kui need on pikad ja teravad. Kingpool.), kilid ja muud riisisilmad, yksk6ikne suhtumine, tuhanded backpackerid, pargid ja poed, k6rghooned.

Karavanipargis j6udis yks j2rjekordne r2medus ka j2rgi mulle. Mul hakkas tegelikult juba Malaisias tarkusehammas kasvama. No ja nyyd kasvab niimoodi, et ise on kyll v2ga v2ike veel, aga ymber on rets 6hupall. Kael hullult valutab, kurk ka, k6ik aint vasakult poolt. Paistes samuti. Olen nyyd Valuvaigistinaine. Kesse ikka valu vaigistab, kui mitte tabletipurk... p2ris halb.

Haah, ja mu Sumatra mootorratta6nnetuse p6lve peal on sigasuur arm ja liigliha ka, mul on nyyd kolmas silm t2iesti olemas. Ysna kurja olemisega. Sobib mu natuuriga :)

Et seltskond on taas v2iksemaks lagunenud... peaasi, et ma l6puks j2lle p2ris yksi ei j22. Samas on igasuguseid variante, et kes k6ik v6iksid meile siia j2rgi tulla. V6i siis et kuskil kolmandas kohas kokku saada. Triin ja Mattias j2id praeguse seisuga kahekesi karavaniparki telki ja Sass ja Moll jokutavad ikka veel hostelis, raha pole mitte muffigi s22stnud, kusjuures Moll kaotas n2dalavahetusel oma rahakoti ka 2ra koos k6ikide t2htsate asjadega, mis tal olemas olid. Aga terminaator k2ib edasi, poisid lasid spetsiaalselt endale tellida j2rgmised osad ka ja on kiilakusest t2itsa ogarad.

Loomulikult tuli siin, Melbsis, esimese asjana yles otsida raamatukogu, sest siin on tasuta nett. Mingi kodutute hommikus66gikoha kontakti sebisime ka karavanipargist, austraallaste k2est, kes olid siin 2 kuud edutult t66d otsinud. R2ige seiklus on j2lle alanud, jee!!!

Yhest kohvikutaolisest asjast kysisime juba t66d ka, sealt anti meile kahe agentuuri andmed. Ja siis ma kysisin Starbucksist ka t66d, sinna otsitakse kyll, aga l2bi 2 intervjuu ja koolituse, ei ole aega raisata nii palju.

Selline teise sygiskuu algus siis :)
Hiiiiiiiiiiii, Melbournei kesklinnas on ju Batman park, selline nimi ongi p2riselt! Et 2kki kolime sinna, ma tahaks n2ha kyll kohta, kus batmanid tsillimas k2ivad. Ma oleksin parim p2ttm2n yldse. Kuigi hetkel on mul supermani s2rk seljas. 2kki kuidagi digimuutun 2ra.

hey my name is acoustic

§/.?.?%£$$p^=)°¨^*!!!!!!!!!!!!!! (vihkanvihkanvihkaaaan)

uhke l6pu2mber, viimased 80 senti, jee!

t66buss, taevamasin

viinamarjas6jas surma (raha) ei saa!

Meie seiklustele on vahele j22nud nyyd v2ike kamakas t66D ka. Eelmisel kolmap2eval oli selline systeem, et istusime Rainiga taas t66agentuuris salaja netis, otsisime t66d ka, aga siiakanti ei leidnud taas midagi, ainult yks lopergune null oli Mildura t66pakkumiste koha peal. Samal ajal olid t66tuks j22nud ka kolm eesti poissi, kellega siin karavanipargis koos elame: Mattias, Madis ja Ottomar Aermates.

Avanes uks seina sees ja v2lja leffis yks jube asjalik t2di ja kysis, kas me t66d tahaeva Ilmselgelt tahtsime. Ytles, et pakutakse alates j2rgmisest p2evast yhte viinamarjafarmi t66d ja selle saavad 5 inimest. Loomulikult sebisime siis teised poisid ka sinna t66le, joonistasin paberi peale oma passi (t2dil oli ainult pool tundi aega ja minu pass oli minust sigakaugel karavanipargis, hyljatud nagu tavaliselt, vana r2bal) ja nii meist paariks p2evaks inimesed saidki.

Veeresime Otto ja Madise bussiga j2rgmisel hommikul farmi kohale. Anti v2iksed nyrid viinamarjakobaral6ikamisnoad k2tte (ma suutsin muidugi juba esimese poole tunni jooksul sellega kyynde sentimeetri kaugusele sisse l6igata, nii et liha v2ljas ja veri ka, kuradi valus oli) ja hakkasimegi kobaraid 2mbritesse naksutama. T66 oli p2ris m6nna, polnud isegi mitte liiga palav ja no viinamarju sai ju syya :) Ning kell 10 sai teed ja kohvi ja kypsiseid ja suitsu (meil oli t2itsa otsas, sest plaanisime sellest p2evast rahas22stmise eesm2rgil maha j2tta :)) ja nalja ja limonaadi. T66tada saime t2iesti omaette, keegi ei 6iendanud ega j2lginud meid yldse.

Vahepeal sai muidugi viinamarjas6da, kisa ja r66kimist, et KES LOOPIS! Ja teisel t66p2eval pandi meid j2rgmisele p6llule t66le, mis oli t2iesti laokile j2etud ning kus vohasid seet6ttu maailma k6ige jubedamadvalusamad v2ikesed vastikud ohaka moodi takjad, mis j2id igale poole kinni, pykste sisse ka ja aiaaiaiii jalgade kylge ja p2he ja mujale.

K6ige suurem h2da oli tegelikult hoopiski see, et palka sai 2mbrite kaupa ja yhest 2mberist maksti k6igest 80 senti, mis on t2iesti r2mehaledalt v2he. 2mbrid t2itusid v2ga aeglaselt, sest viinakad olid imepisikesed ja logud ka, osa juba t2itsa 2ra kuivanud ja rosinustunud.

Terve pika fyysilise t66 p2eva l6puks arvutasime kokku, et igayks oli teeninud nati alla 40 taala. Totaalselt jubekohutav. Aga no ega meil muud valikut polnud, raha ju seegi, niiet otsustasime veel 2 p2eva seal t66l k2ia ja paremat kohta samal ajal otsida.

Farmer, vana itaalia ront, tegi meile r2medalt tynga ka. Meie niigi t2ielikust sibipalgast maksis ta meile kaks korda veel paarkymmend taala v2hem. Grr. Aga ta r22kis yhe laheda jutu: paar kuud tagasi oli Milduras mitu n2dalat j2rjest yle 50 C sooja. ja siis ta istus yksp2ev kuskil, kus oli puu, ja yhel hetkel kukkus laua peale puu otsast lihtsalt yks surnud lind. 2ra k2rsanud seal :) Tahaks millalgi samal aastaajal tagasi tulla siia ja siis r2ige hunniku kanu panna puu otsa kypsema.

Eile oli niisiis meie viimane t66p2ev farmis. Otsustasime mitte yle pingutada, sest 80 senti enam eriti ei motiveerinud. Mingid paharetid olid bussi kaks poolikut veinipakki ka unustanud ju... ja siis tegime paari tunni p2rast vehkat.

Mattias muide on meil selline poiss, et kadus yks 66 kuhugi pooleteiseks tunniks 2ra, tuli tagasi yleni mudase ja l2bim2rjana, teatas, et tal on selg r2medalt valus sest ta hyppas just sillalt alla. Selleltsamalt meie pervusillalt, mida me kohutavalt vihkame. 20 meetrit vabalangemist (sillast on allpool mingis postituses pilt ka).

Igatahes, lood on nyyd sellised, et l2hme Mildurast homme minema. Veel ei tea, kuhu, aga t66d peab saama.

Sass ja Moll on j2tkuvalt hostelis ja korjavad kyyslauke. Eile ajas mingi tyyp nad m6lemad kiilaks, sest nad tahtsid terminaatorid olla. Vaatasid just terminaator yhe 2ra ja siis l2kski nii.

Telgist on nii jubedalt kopp ees, et lihtsalt pole s6nu selle kirjeldamiseks. Karavanipargist ka nats. Rutiinv2rdjas. Mmm, tahaks juba raha ja pileteid tagasi osta ja chillida ja k2ia seal, kus hing ihkab ja kingi osta ja nii...

Istun praegu myrgi2mblikupesa pingil, sest see on ainus koht, kus siin internetti saab, Mattias m2ngib k6rval kitarri ja Rain istub, klapid peas ja hoiab igaks juhuks k2tega ka peast kinni. Jahutussysteem ka veel t66tab: kohe, kui siin palav hakkab, tuleb paariks sekundiks basseini hypata. Pesumasin on j2lle k6ik riided mustaks pesnud. Saigi otsa vist selleks korraks :))

t66intervjuustuaugud

banaanimullid

v2kk telgi peal

oi me keiteringisime!

elu v6ikski ainult selline olla

selline snitsel

Austraalia kuuma p2ikese ja kylma kuu all on k6ik ysna samamoodi edasi kulgenud.

Eelmisel n2dalal leidsin lehest kuulutuse, et otsitakse yhte v2ikesesse tee22rsesse putkasse yht uut tegelast t66le. Leppisin j2rgmiseks hommikuks t66intervjuu kokku. T2iesti normaalselt nagu ikka magasin j2rgmisel hommikul sisse ja leidsin end yhel hetkel fakti eest, et see koht asub kuradima kaugel ja meie oleme ikka veel kuramuse karavanipargis ja pole kuhugi veel j6udnud. Hakkasime siis k6ndima hoopis vastassuunalise bensuka poole, kuna saime aru, et jalgsi oleks olnud t2iesti v6imatu 6igeks ajaks kohale j6uda. Esimene auto, kelle bensukas peatasime, oli n6us meid sinna 2ra viima.

Ilmnes, et tegu oli hoopiski uue linnaga, oma 20 km Mildurast. 6nneks olid tee22rse putka omanikud meie autojuhile tuttavad, niiet ta teadis t2pselt, kuhu meid viia.

Iiiiks. Taas kord valdas mind samasugune tunne nagu Tammini ja Narembeeni countrypubideski. T2iesti v2ljasurnud viimane -vabandust- peldik, umbes nagu Tapa. Ainsad inimesed, keda kohtasime, olid k6ndimisabivahenditega, imelikud, purjus, 100aastased v6i veel imelikumad. Poodide sildid olid aastakymneid vanad, pleekinud ja koltunud, osad yldsegi suletud.

T66intervjuu oli sama k6he, kui ymbruski. Onu, kellele putka kuulus, puuris mind oma habetunud silmade varjust niiet valetada poleks ealeski suutnud. Ytlesin ausalt, et yle novembri ma kohe kindlasti Ozis ei ole. Selle osa j2tsin vahele, et selles kolkas ma yle 2 n2dala ka ei oleks. Onul j2i minust hea mulje kyll (no kuidas siis teisiti, muhahhahaa :P), aga ytles, et neil pole m6tet mind nii lyhikeseks ajaks v2lja treenida. Et nad tahavad, et nende kliendid saaksid IGA p2ev SAMAsugust burgerit!!! Mitte, et kord on yks inimene t66l ja siis teine :)

Lahkusin sealt kergendustundega. Tee peal tagasi Mildura poole leidsime karavanipargi, mis oli nii juustune, kui yldse olla saab, aga samas sigaodav - 2 peale n2dal aega cabinit maksis k6igest 140 dollarit (vrd 360ga Milduras). Mnjahh.

Siis h22letasime tagasi Mildurasse, trippisime pool p2eva ringi ja otsisime t66d, natuke leidsime ka, Rain ntx autopesulasse, aga sellest pole reaalsuses praeguseni mitte midagi v2lja tulnud. See-eest leidsin tee peal yhest m66blipoest, kuhu Rain t66d kysis, 2 dollari eest maailma k6ige lahedama mullitaja, mis oli banaanikujulise otsaga ja l6hnas ka banaani j2rgi.

H22letasime kaubanduskeskuse eest rekka peale (sic!), kes viis meid kesklinna 2ra. Tegime mulle ja tsillisime muudmoodi ka, 6htuks l2ksin loungei t66le.

Loungeist on siiber, sest selgus, et seal saab k6rvalasuvast restoranist oluliselt v2hem palka, kuigi alguses oli hoopis teine jutt olnud. Ning tunde antakse ka ikka masendavalt v2he. Jotsi saab kah minimaalselt, sest siinsed maakad on kitsid :))

Aga vahepeal sebisin ennast ja Raini taas Brianile cateringi tegema. Laup2eval l2ksimegi Wentworthi, siit poole tunni kaugusel asuvasse v2ikelinna, kus oli yhe pisikese panga 10. aastap2eva t2histamine. Rain pandi jooke serveerima ja mind suupisteid jagama. T66 oli v2ga m6nus, sai inimestega juttu r22kida, rabama ei pidanud, syya sai ka ja band, kes taustaks m2ngis, oli ylichill. Lisaks saab Brianilt ju minu seni k6ige paremat palka Austraalias: 20 taala tunni eest sulas k2tte. No ja muidugi 6nnestus meil vahetuse l6pus saada kumbki pudel veini ja Rainile 5 6lut ka, korraldaja oli v2ga rahul meiega ja kiitis. Uskumatu, hehee.

Kahjuks ei saa keiteringi piisavalt palju me teha, sest Brianil on ammu oma tiimid koos ja me oleme lihtsalt lisaj6ud, kui on yhel p2eval palju functione (yritusi).

Telgielust on mul suht k6rini saanud. Sipelgad, p2eval ei saa magada, sest p2ike paistab peale, k6ik helid kostavad l2bi ja lampi pole ja muu selline elementaarv2rk. Samas hostelisse ka siin ei tahaks, sest Oasises, kus muidu Sass ja Moll elavad, on enamus inimesi t2ielikud v2rdjad (vabandust), kellega yldse suhelda ei viitsiks nende tr2na ja muu jama keskel.

Mildura, Mildura... miks sa meile t66d ei anna?

Ahjaa, yks 6htu oli veel niimoodi, et sain k6ne yhest restost, kus olime Raini ja Triinuga eelmisel p2eval k2inud t66d kysimas. P2riti, et kus on Rain (ta kandideeris kitchenhandi ehk k66giabilise kohale) ja et kas ta tahab KOHE t66le tulla. Ma muidugi ytlesin, et loogish, Rain on juba teel. Jumal t2natud, et poiss oli j6udnud ainult yhe 6lle 2ra juua. T66le ta l2kski ja ytles, et on uus CHICKENhand (vs kitchenhand), sai ilusti hakkama ka ja k6ik oli v2ga bueno, aint et palk oli v2ga niru, 12 taala k2tte tunnis. Samas ikka k6vasti parem, kui mitte midagi, mis oli varasem systeem.

Laup2eval pidi ta uuesti minema sinna restosse, aga kuna Brian pakkus mulle 2 kohta cateringi jaoks, siis Rain tahtis ka kaasa tulla ja pidi oma vahetuse restos tyhistama. Kuna meil kellelgi krediiti ei olnud, palus Rain hoopis Mattiasel, kel oli krediiti, sinna helistada ja 6elda, et ta haige v6i miskit, aga tahab varsti j2lle t66le tulla. Mattias oli omadega ysna kutupiilu ja kukkuski v2lja nii, et ta ytles restole, et Rain on saanud redbackilt (Ozi yks myrgisemaid 2mblikke) hammustada ja on praegu haiglas. Nojah.

Ma ei saa aru, miks austraallased nii palju lubavad ja nii v2he reaalselt 2ra teevad. T2iesti tavaline laks, et 6eldakse, et hetkel t66d pole, aga kohekohekohe tuleb, j2ta oma cv ja siis me helistame sulle. Mida kunagi ei tehta.

Majanduskriisi m6jud on ka siin riigis nyyd ysna h2sti tuntavad, sest paljud kaotavad t66d ja inimesed kiunuvad suht palju, et varem oli palju parem (mitte, et seda niikuinii alati ei tehtaks :)). Kuskilt on k6rvu j6udnud, et eestlastele ei anta juba mitu kuud Working Holiday viisat. Backpackerite juurdevoolu yritatakse v2hendada, et austraallastele endale t66d j2tkuks. Kuigi varem poleks ykski normaalaustraal olnud n6us minema kuhugi farmi orjama, siis nyyd pole paljudel enam ilmselt valikut. Tuttavad eestlased Sidneys istuvad peaaegu k6ik ilma t66ta ja seda juba mitu n2dalat.

Aga mis siiiiiiiis... kyll me hakkama saame, muud valikut ju pole. Yldiselt on k6ik h2sti, ei morjenda meid mingid pisikesed t66mured juu :)

linnavihm ei ole j6gip2ike, paadivikerkaar!

niimoodi k2iakse linnas

niimoodi ei k2ida linnas (vihkame silda!)

niimoodi ollakse linnas

niimoodi lollitatakse linnas

niimoodi pyhitakse jalgu linnas

Uskumatu! Rain k2is eile pitsakohas ja ongi tunni aja p2rast nyyd t2na t66l. Alustuseks muidugi proovip2eval, aga see on ikka meeletu samm edasi. T66intervjuu kestis oma pool minutit, Rain l2ks sisse ja kysis bossi n2ha ja boss k2skis t2na t66le minna. Et ilmselt saab enamuse ajast k66gis seal toimetada ja vahepeal pitsasid kohale ka viia. Pisike nunnu pitsakoht. Supermarketis sai ta t2na j2lle vastuseks, et aus6na, homme tuleb m2nedzer kohale, t2na j2lle polnud. V6i siis et esmasp2eval. V6i siis et reedel :) Austraallased on t2ielikud jahupead.

T2na l2ksime linnatulekuks lausa nii nahaalseks k2tte, et kauplesime end paadiga linna. Tahtsime linna minema hakata, kui n2gin yht vanapapit, kellelt ykskord varem olin juba autoga linna kyyti kaubelnud. R22kis oma s6braga juttu karavanipargis. Kihutasin tema juurde ja kysisin, et ega ta ei juhtu parasjagu oma paadiga minema kuhugi v6i nii (ta oli eelmine kord maininud, et tal on paat) ja onkel t6igi meid 2ra, jee!

Eile h22letasime end pitsakoha juurest silla juurde, esimene auto j2i seisma, keda pyydsime. Et siis k6ndisime yle pikapikapika aja p2riselt ka yle silla. Vahepeal viskasin Raini p2ikeseprillid alla, sest need on nii jubedad tr2namehe klaasid.

Siiatulles k6ndis Rain peaga vastu liiklusm2rki, r2me kolakas k2is. Hihihiii. Kitarr ja selle jupid kah lagunevad juba, sest telk on selline seapesa, et kogu aeg koperdab keegi millegi otsa.

Karavanipargis elab kari hanesid ja kari parte ka, me k6ik vihkame neid, sest nad r66givad, nillivad syya ja siis ekskrementeerivad oma j22nused sinnasamasse v2lja.

Ja siis elavad siin veel maailma k6ige syrrimad linnud!! Ahvlinnud (ilmselt mingid papagoilised), kes teevad t6esti totaalset ahvih22lt ja siis spookylinnud, kes teevad maailma k6ige v6ikamat h22lt, kui nad yksi laulavad. Aga kui nad kahekesi on, siis teevad p2ris lahedaid lugusid.

K6ik kuivab, isegi vahepeal maha sadanud 3 cm vihma ei aidanud mitte kui midagi. Tee22rsed tuleohutusandurid on kuid t2iesti p6hjas olnud. Victoria pidavatki olema Austraalia k6ige kuivem osariik. Krabiseb, s2riseb, sureb. Ainult sipelgad saavad oma kaifi k2tte, sest majamaterjalist neil puudust ei tule. Osad sipelgad on siin eriti suured ka, reaalselt mingid kahesentimeetrised.

Kui keegi teab midagi Hiinast (Pekingist) auto ostmise kohta, siis palun andke teada.

edit: HAAAAHH, Raini t66p2ev oli sama lyhike kui ta eilne t66vestlus. P6him6tteliselt tuli v2lja, et seal t66tamiseks peab ikkagi enda transport olema. Kuigi eile seda ei 6eldud. No poole minutiga ei j6uaks ju tgelt 6elda ka :)

Aga vahepeal helistati siin mulle tagasi yhest takeawayst ja ma olen hommikul kell 9 t66vestlusel. See oleks t2iesti super seal t66tada, kuna saaks p2evaseid vahetusi teha t2iskohaga ja siis 6htuti ikkagi loungeis nats.

J2rjeks veel natuke Sassist (Spike, Notting Hill) ka. Sassi pykste hargivahesse(eespool) on mingi aeg tagasi tekkinud auk, mis j2rjest suureneb. Eile, kui poiss t66lt tagasi s6itis, juhtus tal v2ike viperus (ta ei kanna trussikuid). Sass noh. :):) Ehmatas oma vastasistuva tyybi natuke 2ra ka. A kyll ta yle saab.

kuidas valget mustaks saada-vihm

ratas ja karavanipark ja selle pingi peal tahtsime syya ka

murray j6gi, kolepikk ja koletyytu, et ta kogu aeg ette j22b, sest kesklinn on kohe yle j6e

kraaniga lind lihtsalt oligi


seda lehte loeme telgis

ei, p2riselt, meie ei teinuuuud!

J2lle oleme j6udnud t66agentuuri salaja netti kasutama.

Ja j2lle kolisime ka. Ma olen juba v2hemalt kuues eri kohas meie karavanipargis elanud. Nyyd on systeem selline, et mina olen Rainiga koos telgis, Triin on Mattiasega ja Madis ja Otto on kahekesi oma 150 (sic!) dollari eest ostetud suures bussis. Madis ja Otto ja Mattias on need tyybid, kelle cabinis mina ja Triin kunagi elasime. Samuti Arukyla kandist p2rit. Aga me pole eriti nende seltskonnas, nad elavad nati teistsugust elu (no ja n2dalavahetuseti sama enam-v2hem). Otto ja Madis leidsid Mattiase Sidneyst ja nad tulid koos siia, aga ilmselt on nad nyyd suht lahus.

Meie telgi seina sisse on t2iesti lambist tekkinud j6hker auk, mille ma t2na hommikul kinni n6elusin. Kahtlustame, et augustamas on k2inud t2di, kes yks 66 meiega 6iendamas k2is, kui me tegelikultmitteyldsegi k6vasti r22kisime. Sest et selline auk ju ei teki niisama! Sirge, yle meetri pikk. No ei saa olla, et keegi meist 66sel lihtsalt kukkus selle sinna, sest auk on telgi alumise nurga l2hedal ja liiga sirge. Hitchcock t2ielik.

Eile nillisime end taas mingi penskarite auto peale ja kruiisisime linnas ringi, supermarketi m2nedzer pidi t2na hoopis tulema. Ei tulnud muidugi. Homme,hommehomme. Kohe l2heb Rain yhe pitsakohaga kah r22kima, et ta saaks home delivereid teha. Mina ja Triin saime t2na teada oma sellen2dalase loungei graafiku. T2iesti m6ttetu. Mulle 2 lyhikest vahetust ja maltodeksTriinule 3. Tegin eriti h2dise ja nutuse n2o p2he selle peale, m2nedzer helistaski tunni aja p2rast tagasi mulle ja tekitas mulle veel yhe vahetuse ja pikendas teist.

Kuna mul tuli eile j2lle meeeeletu chai latte isu, hyppasin kohvikust ka l2bi, kust eelmiseks n2dalavahetuseks pulma cateringi tegema olin saanud. Ja joppas ka seekord, laup2eval saan mingile yritusele minna keiteringitama.

Aga asjad pole ikka veel yldsegi mitte roosilised t66 koha pealt, sest 3 p2eva n2dalas t66tamist t2hendab reaalselt nulli elamist. Ei viitsi mingi 20 dollari kaupa s22sta ka ju. Peab end k2tte v6tma ja mingi p2evat66 ka leidma.

See, mille ma kunagi 2ra otsustasin, et ma j22n veel aastaks siia, on ysna reaalselt muutumas. No ei taha enam noh. Et ikkagi tahaks rongiga v2hemalt Pekingist alates Eestisse trippida. Kuidagiiiiiiiiii pean s22stma roppu moodi raha varsti.

Sygis tapab. T2na on yle 2 p2eva normaalne ilm, kus p2ikest ka n2ha on, aga ikka vastikult jahe ja k6le kuidagi.

Moll ja Sass saavad kyslap6llul ysna normaalselt hakkama, kuigi Sass oli endale p2ris korralikult n2ppu l6iganud. K2isime neil eile Rainiga hostelis kylas ka. Hostel nagu hostel ikka, v2ikesed punkrid ja palju purjus inimesi. T2na t2histatakse siinmaal St Patricku p2eva, hostelis oli sellega muidugi juba eile alustatud. Iirlased pidavat k6ige rohkem jooma. Lall-lall-lall, hommikul kell 6 yles ja 7st t66le, poole viiest tagasi ja lall-lall-lall. Inimesed on ikka loomad.

Oleme t2heldanud, et enamus austraallasi just k6ige intelligentsemad pole. Kui midagi kysida, siis p2ris tihti on saadav vastus rohkem kui kahtlane. Nad ei viitsi/taha/oska m6elda. Kogu asjakorraldus on t2iesti ajuvaba siin. N2rvi ajab.

Ja pesumasinad!!!!!! Palun saatke keegi Eesti omi siia, p2riselt. T2iesti mystiline, kuidas pesumasinasse pandud mitte eriti must pesu on pesumasinast v2lja tulles lihtsalt t2iesti must! Eriti valged asjad muidugi. Tean mitut juhtumit, kus pesumasinasse on pandud tehniliselt t2iesti puhas asi ning v2lja tulnud mingite jubedate plekkidega riidetykk, mis ei l2hegi enam kunagi puhtaks. Sellep2rast me siin k6ik nii r2pased olemegi. Ei r22gita siin musta valgeks, vaid puhtaid asju mustaks.

Yleeile me ei joonud keegi veini ka. Miskitmoodi nagu ei tahtnud v6i ei viitsinud v6i polnud raha v6i nii. Ja no j2rgmisel p2eval oli totaalne kass peal. Umbes nagu tagurpidi pohmell.

Aga inimesed on yldjuhul s6bralikud ja viisakad. Vastutulelikud ka vahel. Ainult mitte t66 osas. Austraalia majandus on ylej22nud maailmaga v6rreldes praegu p2ris heas seisus, kuid l2heb siiski paratamatult alla. J2rjest siia juurde voolavad backpackerid ei leevenda ka just asja. Aasta-paar tagasi oleks siin t66d t6esti olnud jalaga segada, nii et ise oleks saanud valida, kuhu minna ja mida teha, nyyd on t2iesti vastupidi. Iga viimase kui sibikoha peaks vastu v6tma, sest midagi normaalset leida on ylikeeruline ja veel ylimalt aegan6udev.

Mildura on samas j2tkuvalt m6nus koht, kus olla. Kuigi v2ga v6imalik, et peab siit varsti lahkuma puht materiaalsetel kaalutlustel. Mitte, et praegu oleks midagi materiaalset eriti kaaluda :)

seelikuveinivihm

lounge, kus mina ja maltodeksTriin töötame.

Räige. Rain muidugi. Jiihaaaa!

Vihma sajab, et te teaksite.

Kodu.

Medikas. Vasak k6rv ei paista..

Eee...

Jee!

Sinine!

... kallis kodu

Vasak k6rv ikka ei paista.

Ma ei mäleta enam üldse, mida ma kirjutada tahtsin. Mõtlesin terve jutu täna hommikul poolunes telgis valmis ja siis jäin uuesti magama ja unustasin ära ju.

Igatahes, kolisime Rainiga tagasi telki, oleme kahekesi seal. Sass ja Moll on samas linnas, kus meie, aga elavad hostelis ja käivad põllu peal küüslauku korjamas. Vahepeal käivad siin külas ka. Või siis satume linnas kokku miskitmoodi.

Üks öö ajasin Raini jälle üles, sest ei raatsinud magada. Ja palusin tal kitarri mängida, kasvõi pool lugu. Sellest sai välja hoopis nii, et ta tinistas oma pool tundi, enamuse ajast super mario teemamuusikat, teise (maa-aluse) leveli oma ka. Mul on juba mitu aastat vahel tulnud tuju super mariot tinksutada (laulmine ei saa selle kohta vist ju öelda) ja siis on nüüd Raini uus ülesanne õppida seda kitarril mängima ja mingid sõnad võiks ka leiutada.

Vahepeal on veel paar korda linnas kuskil supermarketi ees või pargis kitarri käidud mängimas, aga eriti pole arenenud sellest midagi, kuna mingit litsentsi oleks vaja kuskilt saada, et legaalselt mängida.

Oleme Triinuga nüüd loungeis tööl. Klubis ka. Või noh, see nädal saime küll aint 2-3 korda olla, aga lounge avati alles neljapäeval, niiet lootust on nüüd reaalselt tööd ka teha. Rainil on mingi süsteem ühe supermarketi mänedzeriga, kellega ta homme pidi kokku saama ja ta lubas Raini öövahetusse tööle võtta.

Mingil hommikul, kui vihma valas ja äikest kolistas ja müristas ja välku lõi, moosisin Raini, et me ujuma läheks siinsesse basseini. Läksime muidugi ka, eriti hea oli.

Eile kui linnast tagasi kõndisime, oli mul külm. Rainil olid jalas minu kollased püksid. Ja siis ma moosisin Raini ära, et ta ise kannaks mu nagualatitavaliselt lühikest seelikut. Välja tuligi see, et Rain oli öö läbi sellega. Väga kena.

Hmm.. mul on tegelikult NII palju kirjutada, et lihtsalt ei oska enam seda kõike ühte juttu kokku panna. Elu on mõnus, oleme kõik väga rahul.

Me oleme väga laisad ka. Eriti mina ja Rain. Me ei viitsi absoluutselt üle selle kuradi silla linnas käia. Meie taktika on ärarääkimine. Et kui tahame linna saada, siis nillime karavanipargist ärasõitjaid, et nad meid ära viskaksid. Ma ei mäletagi enam, millal ma viimati jalgsi üle selle silla käisin üldse. Sest tagasitulekuks saab ka ju kuidagi linnas kellegi ära rääkida. Eile näiteks, kui olime eritieriti kaugel siit ja tahtsime tagasi saada, olime postkontori taga ja jõime veini ja tegime suitsu ja siis üks mees parkis oma auto täpselt meie selja taha, et posti tuua, ja ma küsisin, et ega ta juhuslikult linna poole ei sõida ja ta viiski meid ära.

Kõik kohad on neid kuramuse opossumeid täis öösiti. üks hammustas ka Sassi, kui ta talle näpu otsast saia pakkus. Sass sai vihaseks ja virutas opossumi sabapidi kuhugi põõsasse ära. Pärast puges üks loom neile cabinisse tuppa ka, läks hulluks peast, sõitis ringi igapidi, Sass oli laua peal ja karjus.

See roosa asi pildi peal mu kirjaklambrist kõrvarõnga vahel on Raini medikas muide.

Viimase kuu aja jooksul on jälle läinud kaks paari plätusid. Viimased siis eile. No läksid katki noh. Ma ei saa aru, mis on Austraalial mu jalanõude vastu, sest üks paar kingi läksid ka katki ja praegu on mul ka katkised kingad jalas! Sass unustas täna öösel oma plätud siia karavaniparki ja läks jala tagasi hostelisse keset ööd oma 5 kilti lihtsalt paljalt. Sass noh.

tolmuvihm

Ilmadega on asjad kyll tuksis. Kaks p2eva oli lihtsalt tolmutorm. Tugev tuul ja tolmu lendas, punakaskollakas vastik v2ikesetykiline tolm, mis n2kku kinni j22b ja k6ik kohad 2ra m22rib.

Siis eile otsustas suvi yheks p2evaks tagasi tulla, oli r2igelt kuum ja p2ikeseline.

Ja t2na on koooohutavalt kylm, brr, 22 C ainult, ja vihma sajab ja sajab ja tibutab ja siis natuke ei saja ja siis j2lle tibutab ja nii.

Igatahes, eile j6udsimegi Raini ja Mattiasega linna peale kitra raha eest tinistama. St mina niisama passisin ja Rain ja Mattias kordam66da m2ngisid, kiderikotti kerjasime raha. P2ris lahe oli. Alguses potsatasime end yhe suvalise pingi peale. Avastasime, et keegi ei oska mitte midagi, Mattias ei osanud Rainiga samu laule samal ajal m2ngida-laulda. Naljakas oli.

Siis otsustasime paremat taktikat proovida - kiderile v6imu taha panna (see on elektroakustiline) ja minna kohta, kus on rohkem inimesi kui 1 10 minuti kohta. L2ksime yhe supermarketi ette, leidsimegi sissep22su k6rvalt pistiku. Panime v6imu sisse, v6im ise ostuk2rus, sest juhe on liiga lyhike, et maha ulatuda, hahaa, kiderikott ette lahti. Olime aru saanud, et niimoodi laulda pole mingit m6tet ja siis Rain ning Mattias kordam66da m2ngisid. Eesm2rgiks oli teenida yhe pakiveini raha.

Ja teenisimegi!!! Isegi 2 pakiveini raha. Inimesed kuulata kyll eriti ei viitsinud, niisama viskasid mynte poodi minnes. P6hilised tegijad olid lapsed, kes emade k2est meie jaoks raha kysisid. Yks mees andis 3 dollarit selle eest, et ta ise natuke aega m2ngida saaks. V2ga lahe oli. Poisid peavad nyyd lihtsalt rohkem harjutama ja siis saabki aeg-ajalt t2navamoosekante teeselda.

Sass ja Moll l2ksid t2na j2rjekordsesse hostelisse, et homsest farmi viinamarju korjama minna. 6nneks on hostel siinsamas linnas.

Teised Eesti poisid, kamp, millega Mattias praegu koos on ja kus me varem Triinuga paar 66d karavanis olime, ostsid eile omale 100 dollari ja kasti 6lle eest suure busskaravani. Kuramus kyll, oleks meie pundile seda tahtnud. Aga noh, kyll j6uab.

t66agentuur, kust praegu salaja netis oma asju ajan, pannakse kohe kinni, niiet rohkem ei kirjuta ka.

paradiisilinnulill

Elu on edasi kulgenud siinsamas karavanipargis. Grill, bassein, lilled ja muu pahn. 4 ööd elasime suures cabinis, kus oli olemas kõik eluks tarvilik: telekast oma dushi ja ukseni. Aga eile pidime telki kolima, sest cabin oli kellegi poolt nädalavahetuseks broneeritud.

Töö otsimine on samuti samas stiilis edasi kulgenud. Mina ja Triin oleme olnud edukaimad, poisid senimaani vanad rotid ise.

Nädala keskel tuli mul peale meeletu chai latte isu ja ma tundsin, et lihtsalt pidin oma viimased rahad selle saamisele ohverdama. Läksingi tänavale kohvikusse seda tellima. Igav oli niisama oodata, kuni onu mulle seda valmistas, niiet tegin juttu. Ja ühel hetkel avastasin end sealtsamast tööd küsimast. Onu ütles, et küll ta miskit välja mõtleb. Uskumatu, pidaski oma sõnast kinni - sebisin Triinu ka kaasa ja olime eile Austraalia pulmas cateringi tegemas.

Austraalia pulm on täiesti mõttetu võrreldes Eesti päevadepikkuse tähistamisega. Pidu lõppeb igal pool maksimaalselt 12 ajal öösel. Inimesed istusid niisama nagu restoranis, keegi eriti naaberlauaga ei suhelnud, tantsiti ainult viimased pool tundi kui bänd oli rahvast juba korduvalt üritanud üles kütta. Mitte mingit nalja, ei mingit liigset lõbusust. Isegi pulmatort oli plastmassist!

Aga hea asi oli see, et kohvikuonu osutuski kohvikupoe ja cateringi firma omanikuks ning mul on nüüd ots lahti töö suhtes. Lisaks saame töötada ühes loungeis, mis avatakse teisipäeval.

Rain ostis kitarri!!!! Oma Eesti raadiorahadega. Homme lähevad loodetavasti poisid linna peale tänavamuusiku ametit katsetama. Üldplaan on seda teha Melbourneis, aga me ju keegi ei tea, kuhu täpselt meie teed viivad. Moll ja Sass lähevad võib-olla taas ühte tööhostelisse, kust saaks farmi tööle. Mina, Triin ja Rain keeldume sellest kategooriliselt. Koooohutaav ju!!! Brr... inimene pole masin!

Rünt ja Eku, meie algsed grupikaaslased, on end platseerinud Sidneysse. Mingid juhuslikud tööd.

Karavanipargielu on muidugi tihedalt seotud pakiveini ja suitsuga ka. Ning juhtub igasuguseid naljakaid asju. Miskipärast tavaliselt just minuga. Ei teagi, kas tahaksin sellest tegelikult blogida, aga no vahet pole.

Ükspäev kukkusin aknast alla. Pisikesest cabini aknast. Suuga mulla sisse, hommikuni krigistasin hammaste all liiva.

Ja järgmisel päeval, kui Rain hüüdis, et puu otsas on taas OPOSSUM!!! lippasin kähku-kähku sinna. Vaatasin ja uurisin ja puurisin seda väikest nunnut looma oma kümme minutit. Ja siis .. oehh... sirises midagi näkku :S Röökides dushi alla. Khmm. Piinlik.

Mildura on jätkuvalt väga mõnus koht, kust niipea lahkuda ei tahaks. Oma paar nädalat oleks kindlasti veel siin. Nunnu pisike kesklinn, kus igal pool muusikat lastakse. Puhas ja kena.

Naljakas on see, et karavanipark asub teisel pool Murray jõge (maailmas pikkuselt kolmas jõgi kusjuures), Mildura asub Victoria osariigis, aga siin pool jõge on juba New South Walesi osariik. Niiet elan NSW-s, aga tööl käin Victorias. Selline süsteem.

Täna päeval linnas käies avastas Rain tänase kuupäeva peale mõeldes, et on ju naistepäev. Täiesti juhuslikult õitseb kesklinnas ühe suure hotelli ees streleetsiapõõsas (ehk paradiisilinnulill), mis on minu maailma kõige lemmikum taim. Ja Rain läks lihtsalt ja kiskus põõsast ühe streleetsia välja ja kinkis mulle. Nüüd ilustab see meie grilliala, rohelises siidripudelis.

Loodetavasti õnnestub järgmisel nädalal ka poistel endale miskit asjalikku tööd leida, muidu tahavad nad ilmselt jälle kuhugi edasi minna.

Sellepärast, et...

Pühapäeva passisime Triinuga niisama maha, nii surnud ja väsinud ja kollkoll oli olla. Tööle saime esmaspäevaks õnneks mõlemad, koristasime pubi ja loungei, kus töötama hakkame. Saime avanssi ka, niiet hüvasti, rotielu!

Vahepeal viskas Rainil, Mollil ja Sassil elust tsukiinifarmis täiesti kopa ette ja nad otsustasid kõik sealt leebet teha. Aga.... ilmselt läksid Sass ja Moll hoopiski Brisbanei, mis on siit tuhandeid kilomeetreid kaugemal. Ja Rain istub praegu tõenäoliselt bussi peal siia, Mildurasse. Kuigi kõige parema meelega näeks neid kõiki kolme bussi pealt maha ronimas ja hüüüüp karjumas.

Kolisime mõneks ajaks Triinuga ühe teise eesti poiste kamba juurde karavaniparki. Putka on pisike, aga korralik. Sees on konditsioneer, külmkapp, pliit ja muu vajalik. Oleme siin viiekesi. Tänaseks peame kardetavasti midagi muud leidma, sest Rain siia enam ei mahuks.

Öösiti käivad kummitamas opossumid, keda saab lausa käest sööta. Saiaga. Väikesed toredad nunnud asjad. Haned ja papagoid on ka.

Mul on tunne, et siiakanti hakkab kätte jõudma sügis. Viimased päevad on pilvitanud ja isegi vihma on natuke sadanud. Mis tähendab, et peagi tuleks siit liikuda põhja poole päikest jälitama, sest seal on alati troopiline kliima ning külmaks ei lähegi.

-------

Miks me seda kõike teeme? Miks me elame vabatahtlikult üsna asotsiaalset elu, Eestisse samas tagasi igatsemata? Miks me naudime parkides magamist ja viimaste kopikate eest ostetud pakiveini või kuskilt puu otsast pätsatud puuvilju nagu maailma parimaid asju?

Aga sellepärast, et tore on. On soe, on vabadus, on sõbrad, on seiklus, on head abivalmid inimesed, on tegevust, on areneda, on ennast avastada, on end proovile panna, on tahta, on loota, iga väiksemagi soovi täitumine teeb üliõnnelikuks. On loomad, on loodus, on aeglane internet. On juhututtavad, kes osutuvad vähemalt mõneks hetkeks maailma parimateks inimesteks. On teadmatus homse ees, mis jätab lahti kõik võimalused universumis. Usun, et on hea teha lihttöid, ka tõelisi rämpstöid, sest seeläbi on tulevikus kergem hinnata ka paremaid ameteid. On hea. On huvitav.

tagasiminek v6ib ka edasiminek olla

Reedel pandi meid Triinuga p2rast poolt p2eva shedis t66tamist koos poistega squaship6ldu rohima. St tyhjakskorjatud squaship66said maast yles kiskuma.

T2iesti r2me t66 oli. Esimene tund - poolteist m6tlesin, et konveierist k6vasti parem, aga p2rast suitsupausi p6llule naastes oli ikka kooohuutaaav. Fyysiliselt raske, sest p66sad polnud just minimaalsed, p2ike paistis p2he, higi voolas kinnastesse, mulda tolmas n2kku ja k2rbsed ka m6nitasid. Lisaks veel kupja k6iken2gev pilk ja paranoia, et ta kohe tuleb ja 6iendab.

Kusjuures meid pandi Triinuga p6llule sellep2rast, et yks meist olevat kurtnud, et shedi t66 on raske. See olin siis kindlasti olnud mina, kuna mul konveierist katus 2ra s6itis. Taheti meile 6ppetundi anda, n2idata t6elist p6llut66d, rrrrroahhh!

6ppetund t66tas. Meil viskas Triinuga lihtsalt niiv6rd kopa ette, et otsustasime 2ra minna. Ei ole me maat66ks loodud. Triin helistas Kaarlile, kellega olime tutvunud Milduras ja kelle kaudu oleksime baari t66le saanud. Saime pakkumise tulla laup2eval Mildurasse, samal 6htul oleks 66klubisse t66le saanud ja 66maja ka kumbki 50 dollariga n2dalas.

Sebisime farmist nati ettemaksu ning l2ksimegi bussiga Mildurasse. Kohale j6udes ilmnes muidugi, et t66d pole ja majutus ka kahtlane. Istusime kahekesi viis tundi pargis ja kassisime, taas kord oli meie ees ostuk2ru asjade lykkamiseks, aga enam polnud see yldsegi lahe ega naljakas. Hoopis k6le ja kurb. Kogu ylej22nud seltskond j2i ju maha. Me tulime omast arust kindla peale v2lja, eemale tolmusest p6llust ja nyristavast konveierist.

L6puks saime ikkagi variandi, et yks meist saab paariks tunniks klubisse t66le minna, viskasime Triinuga kulli ja kirja ning Triin l2ks. Aga loodetud baaridaami koha asemel pidi ta hoopis l askma inimestel mingeid ankeete t2ita, mis t2hendas, et jootraha ei saanud. Ning me olemegi nyyd kahekesi siin, t2iesti pankrotis ja keegi ei tea, mis homne p2ev toob.

Rain oma viie villiga pole samuti farmis 2 p2eva t66l saanud k2ia. Plaan on ta a.s.a.p siia j2rgi sebida, kohe, kui miski t66 on talle olemas. Sassil ja Mollil pidavat ka t2iesti siiber olema.

Imelik on olla kahekesi, nii tyhi... keegi ei 6ienda minuga, et miks ma l2rman ja lollitan. Tegelikult peaks Triinu 6iendama panema :)

66bimisest selgus nii paljut, et yks meist saaks t6epoolest yhte majja 50 doltsi eest n2dalas j22da, kuid teine peaks minema naabermajja, kus omanik n6uab 100 taala, mis poleks ka yldsegi mitte palju, aga ta n6uaks seda HOMME. Ja meil ju pole.

Niiet v6tsime yhendust 3 eestlasega, kes siin kuskil karavanipargis elavad ja l2hme ilmselt kohevarsti oma kolaga sinna.

Pyhendaksin nyyd suvik6rvitsa6uduse m2lestuseks yhe luuletuse:
khmm, khmm

Konveier

Liigub lint, liigub lint,
silme ees on labyrint
pea k2ib ringi, syda on paha
kunagi seda t66d enam teha ei taha
v6tan kasti ja viskan selle maha
ei huvita t66, ei huvita raha